Obsah (5)
§ 201§ 344§ 345§ 64§ 66Kriminaalasi nr. 1-13-9319 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 14.novembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advoka
§ 201lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus I.A süüdistatakse selles, et tema töötades OÜ-s Kemmerling (registrikood 11139497) asukohaga Tartu linn Viljandi mnt 82, ajavahemikul 01.detsember 2011.a kuni 24.mai 2012.a pööras enda kasuks seoses tööülesannete täitmisega tema vastutusele ja hoolde usaldatud ning OÜ-le Kemmerling kuuluvad kolmteist
(13)plastikust välikäimlat maksumusega 515 eurot tükk, s.o võõrast vara 6695 euro väärtuses. Omastamisega tekitas I.A kannatanu OÜ-le Kemmerling 6695 eurot varalist kahju. Sellega pani I.A toime
§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise.
Samuti süüdistatakse I.A selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas, kuid enne 19.juunit 2012.a kriminaalasjas nr 12260102115 Tartu linnas Riia 132 asuvas Lõuna prefektuuris toimunud menetlustoimingut: • võltsis 31.aprillil 2007.a Tartu linnas I.A ja OÜ ASPOX juhatuse esimehe V.S. vahel sõlmitud müügilepingu kümne
(10)välikäimla, kogumaksumusega 30 000 Eesti krooni, üleandmise ja vastuvõtmise kohta, sellega, et täitis ja allkirjastas nimetatud • • müügilepingu V.S. nimel, eesmärgiga tõendada olematu tehingu toimumist ja luua ettekujutus välikäimlate näiliselt seaduslikust omastamisest; võltsis 31.aprillil 2007.a hankija OÜ ASPOX poolt koostatud arve, mille kohaselt I.A on ostnud kümme
(10)välikäimlat 30 000 Eesti krooni eest sellega, et täitis ja allkirjastas arve OÜ ASPOX esindaja V.S., eesmärgiga tõendada väidetavalt 31.aprillil 2007.a tema poolt OÜ-lt ASPOX kümne
(10)välikäimla ostmise olematut tehingut; võltsis OÜ ASPOX 31.aprilli 2007.a orderi kviitungit nr 67 väidetavalt eelpool nimetatud välikäimlate eest kolmekümne tuhande (30 000) Eesti krooni tasumise kohta, täites ja allkirjastades orderi kviitungi V.S. nimel, eesmärgiga tõendada olematu tehingu eest tasumist. Sellega pani I.A toime
§ 344
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise. Veel süüdistatakse I.A selles, et tema 19.juunil 2012.a Tartu linnas Riia 132 asuvas Lõuna prefektuuris esitas kriminaalasjas nr 12260102115 tunnistaja ülekuulamist läbiviivale Tartu kriminaaltalituse vanemuurijale Kristel Masingule: • teadvalt võltsitud I.A ja OÜ ASPOX juhatuse esimehe V.S. vahel sõlmitud müügilepingu, eesmärgiga tõendada 10 välikäimla ostmise olematut tehingut ja vältida seega kriminaalvastutust nimetatud välikäimlate ebaseadusliku omastamise eest; • teadvalt võltsitud OÜ ASPOX arve, eesmärgiga tõendada 10 välikäimla ostmise olematut tehingut ja vältida seega kriminaalvastutust nimetatud väikäimlate ebaseadusliku omastamise eest; • teadvalt võltsitud OÜ ASPOX orderi kviitungi nr 67, eesmärgiga tõendada 10 välikäimla ostmise olematut tehingut ja vältida seega kriminaalvastutust nimetatud väikäimlate ebaseadusliku omastamise eest. Sellega pani I.A toime
§ 345
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 201
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära, s.o 1980 eurot.
§ 344
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära, s.o 660 eurot.
§ 345
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära, s.o 1320 eurot.
§ 64
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1980 eurot lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.
§ 66
lg 1 järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust 10-l järgneval kuul igakuuliste maksetena kuu 25. kuupäevaks vähemalt 198 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.A tuleb süüdi tunnistada
§ 201
lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu OÜ Kemmerling on esitanud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 515 eurot, mille on süüdistatav ära tasunud. Seega puudub alus kannatanu tsiviilhagi jätkuvaks menetlemiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub I.A-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava taotlust ning asjaolu et lisaks menetluskuludele tuleb süüdistataval hakata igakuiselt märkimisväärses summas tasuma ka rahalist karistust, on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa võimalusega tasuda pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.A
§ 201lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend
(150)päevamäära, s.o üks tuhat üheksasada kaheksakümmend
(1980)eurot riigituludesse. Süüdi tunnistada I.A
§ 344lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus viiskümmend
(50)päevamäära, s.o kuussada kuuskümmend
(660)eurot riigituludesse. Süüdi tunnistada I.A
§ 345lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada
(100)päevamäära, s.o üks tuhat kolmsada kakskümmend
(1320)eurot riigituludesse.
§ 64lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista I.A-le rahaline karistus ükssada viiskümmend
(150)päevamäära, s.o üks tuhat üheksasada kaheksakümmend
(1980)eurot riigituludesse.
§ 66lg 1 alusel määrata, et I.A on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa kümne
(10)kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu kahekümne viiendaks
(25)kuupäevaks vähemalt ükssada üheksakümmend kaheksa
(198)eurot riigituludesse kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. I.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.A-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kaheksakümmend
(480)eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa
(48)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et I.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheksa
(8)kuu jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Kohtu poolt määratud rahalise karistuse ositi tasumise tähtaegade mittejärgimisel pööratakse kohtuotsus kogu tasumata rahalise karistuse osas kohtutäituri kaudu sundtäitmisele, millega kaasnevad täitmiskulud. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Menetluskulude vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik