) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 213 lg 1 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on seaduses ette nähtud sanktsioonina rahaline karistus või vangistus kuni üheks aastaks. 6 1-13-5994 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seetõttu, arvestades süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist ja kuritegude iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 4 korral. Tema suhtes on ühel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid sellele vaatamata on kohaldamata jäetud vangistus hiljem täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on juba tõestanud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul pangaautomaadist sularaha väljavõtmise episoodis lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud varalise kahju suurusest, mis ei ole suur, mistõttu kohus ei nõustu prokuröri poolt pakutud karistusega 2 aastat vangistust, vaid peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, 1/5 lähedasena. Kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise episoodis nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü on keskmine ja peab võimalikuks karistada teda sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Prokurör samuti taotles süüdistatava suhtes lisakaristusena väljasaatmise kohaldamist. Kriminaaltoimikust ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning süüdistatava sõnade kohaselt elab ta elukaaslase korteris ja kulul. Süüdistatav on Läti Vabariigi kodanik. Seejuures ei ole süüdistataval alaealisi lapsi ega ka seaduslikult temaga ühes perekonnas elavat abikaasat. Kuivõrd süüdistatav on Eesti Vabariigi registrites vaid seoses kuritegude toimepanemise ja karistuste ärakandmisega, siis puuduvad süüdistataval Eesti Vabariigiga seadusest tulenevad sidemed ning süüdistatav elatub karistusandmete kohaselt varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 54 lg 1 sätteid, kohaldades süüdistatava väljasaatmist pärast mõistetud karistuse ärakandmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga. Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates, arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib ka määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, menetluskulud on kogusummas 717 eurot. R.M ei ole kohtule esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis teeks talle võimatuks või ebamõistlikult koormavaks käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt temalt väljamõistetavate menetluskulude tasumise. Seetõttu kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub õiguslik alus jätta menetluskulud kas osaliselt või täielikult riigi kanda ning menetluskulud tuleb R.M-ilt välja mõista. R.M on täisealine ja töövõimeline isik ning puuduvad asjaolud, mis välistaks või takistaks temal legaalsete elatusvahendite saamist oma asukohariigis peale mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist ning Eesti Vabariigist väljasaatmist. Samuti on R.M võimalus töötada kinnipidamiskohas ning alustada menetluskulude vähemalt osalist tasumist juba karistuse kandmise ajal. 7 1-13-5994 Arvestades R.M varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse R.M-ile käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulude tasumiseks mitte korraga, vaid ositi võrdsetes osades pikema aja jooksul, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Julia Vernikova 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.