4-13-6809/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-6809 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi A.B isikukood XXX, elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2013.a.üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,13,
2. Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: A.B kaebus rahuldada osaliselt. PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2013.a.üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,13,007574 tühistada ja teha uus otsus. Mõista A.B süüdi LS § 224 lg.2 järgi, vähendada A.B-le määratud rahatrahvi 125-le trahviühikule s.o. 500 (viissada)eurot . 1 KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10(kümne) kuu jooksul, ühes kuus tasumisega 50 (viiskümmend ) eurot . Osastatud rahatrahv tasuda PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09..2013.a.üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr. 2315,13,007574 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220135232924 Lisakaristuse osas jätta üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,13,007574 muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Oleg Dmitrijev koostas 07.09.2013.a väärteoprotokolli AB1347676 selle kohta, et 07.09.2013.a kella 11.58 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Varraku ja Mustakivi sildade vahel, liikudes Rahu tee suunas juhtis A.B mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 registreerimismärgiga XXXseisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg (0,38 +/- 0,05 ). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Alcotest 7110 ARAF-0018, taatlemistunnistuse nr TTRC-13-
3. Kirjeldatud tegevusega rikkus A.B liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2013.a otsuse alusel väärteoasjas 2315,13,007574 määrati A.B-le karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati A.B suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3(kolmeks) kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. A.B ei sea esitatud kaebusega kahtluse alla väidetava rikkumise tehiolusid, on rikkumisest ja selle lubamatusest aru saanud, tunnistab rikkumist ja kahetseb seda puhtsüdamlikult. Küll aga on kaebuse objektiks mõistetud karistuse raskus. Väärteootsusega mõistetud karistus ei ole kooskõlas rikkumise raskusega. Menetlusalune isik ise on seda meelt, et temale mõistetud karistus on liialt karm, rahatrahv 200 trahviühikut on liiga suur, palub vähendada karistusmäära, kuna pole varem kordagi liiklusseaduse sätete vastu eksinud. On töötu ja peab kasvatama alaealist last ning ei oma võimalust maksta rahatrahvi ühes osas. Palub võimalust maksta rahatrahv osade kaupa jaotatuna kuuele kuule. 2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et A.B süüline käitumine LS § 69 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt 26.09.2013.a. tehtud otsuse tühistamise ega karistuse kergendamisega. A.B võttis mootorsõidukijuhina keelatud seisundis sõidukit juhtides riski. On üldteada, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isiku puhul, kes pärast teadlikult alkoholi tarvitamist jätab ennast enne mootorsõidukit juhtima asumist läbi alkomeetri kontrollimata, selline kindlus ilmselgelt puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) peab arvestama ka süüdlase isikut. Samuti tuleb lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades toimepandud teo ohtlikkust, õiguskorra kaitsmise huvisid ning asjaolu, kus vaatamata kohtuvälise menetleja poolt määratavatele rangetele karistustele tabatakse jätkuvalt päevast päeva kahetsusväärselt palju keelatud seisundis mootorsõiduki juhte , siis rahatrahvi vähendamist kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea, kuivõrd sellisel juhul kaotaks karistus kohtuvälise menetleja hinnangul vajaliku üld- ja eripreventiivse toime. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Samuti on 10.10.2013.a. kohtuväline menetleja koostanud rahatrahvi täitmisele pööramisel edasilükkamise määruse väärteoasjas nr.2315,13,007574, millega on A.B võimaldatud rahatrahv tasuda ositi 6 osas. Nimetatud määrus on kaebajale edastatud tähitud postiga 11.10.2013.a. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et A.B juhtis 07.09.2013.a kella 11.58 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Varraku ja Mustakivi sildade vahel, liikudes Rahu tee suunas juhtis A.B mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 registreerimismärgiga XXXseisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg (0,38 +/- 0,05 ). Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 07.09.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Oleg Dmitrijev otsustas 07.09.2013.a kõrvaldada A.B (ik XXX) sõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. A.B on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 07.09.2013.a ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 07.09.2013.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks A.B. Kasutades 07.09.2013.a kell 12.20 indikaatorvahendit AlcoQuant 6020, indikaatorvahendi näit oli 0,37 mg/l, seega kontrolli tulemus näitas alkoholijoovet; 07.09.2013.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 07.09.2013.a kell 12.19-12.33 A.B alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARAF-0018, tunnistus nr TTRC-13-00079 mille lugem oli 0,38 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,33 mg/l; 07.09.2013.a tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Kaja Rand, olles 07.09.2013.a politseipatrullis koos patrullpolitseinik Oleg Dmitrijeviga märkas kell 11.58 Laagna teel suunaga Rahu teele liikumas aeglaselt sõitvat sõiduautot Merzedes-Benz registreerimisnumbriga XXX, millel põlesid kaugtuled ning juhi nägu oli väsinud. Anti sõidukile peatumismärguanne ja sõiduk peatus Laagna teel Raadiku silla all. Kontrollima minnes oli juhi suust tunda alkoholilõhna ning sõidukit kontrollides selgus, et autot juhtis A.B (isikukood XXX). Juht puhus alkomeetrisse, mille järel selgus, et juhil oli alkoholijoove 0,37 mg/l. Isik toimetati edasiseks kontrolliks politseijaoskonda, kus lõplikult tuvastati joove 0,33 mg/l.Menetlusalune isik A.B oma ütlustes tunnistab ennast süüdi toimepandud väärteorikkumises ning kahetseb väga juhtunut. 4 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,38 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,33 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on sätestatud rikkumise alammäära lähedane. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on teda varem karistatud 2 korda väärteokorras rahatrahvidega, rahatrahvid on tasutud, väärteokaristused aegunud. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-1 /. p 11 ja
6. mai
7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-
8. p 19)." Kohtule jääb arusaamatuks miks kohtuväline menetleja ei ole arvestanud eeltoodud kohtupraktika seisukohtadega, vaid on määranud menetlusalusele isikule karistuse üle sätestatud keskmise määra ehkki on tuvastanud süüd kergendava asjaolu esinemise ning tuvastatud alkoholisisalduse – 0,33 mg väljahingatava õhu liitri kohta – on sätestatud rikkumise alammäära lähedane. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et määratud põhikaristust tuleb vähendada alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o 125 trahviühikuni e. 500 euroni, mis kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga, ka ei ole kaebaja A.B lisakaristuse osas kohtuvälise menetleja otsust vaidlustanud. Leili Raedla Kohtunik 5 6