← Eesti

1-12-11992/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2013. a Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11992 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi P.V süüdi

) § 251 lg -st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada P.V KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 - § 25 lg 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 35 päevamäära ulatuses, s.o. 165,55 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 175

lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.V-lt menetluskuluna sundraha 480 eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista P.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 57,60 eurot riigituludesse vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. 1

§ 180lg 3 ning Kar

S § 66 lg-te 1, 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulude summas 537,60 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates veebruarist

  1. a igakuiselt summas 44,80 eurot, lõpptähtajaga 31.01.
  2. a. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Kui menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 13.05.2011 kella 09.00 paiku sõitis P.V koos B D, V K, D P ja S Z Tamsalus Tööstuse tn 15 asuva Tiigi Keskuse AS-i territooriumile. Koos püüds id nad varastada Tiigi Keskuse AS territooriumil asuvalt raudtee haruteelt relsside kinnitus i - plaate ja naelu. Kui esimesed detailid oli jõutud juba nende kasutuses oleva sõiduki xxxx kasti tõsta, möödus sündmuskohast Tiigi Keskuse AS töötaja M K, kes sekkus ning seetõttu jäi vargus lõpule viimata. II Süüdistuse sisu P.V süüdistatakse selles, et tema, Kars § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, 13.05.2011 kella 9.00 ajal koos B D, V K, D P ja S Z püüdis Tamsalus Tööstuse tn 15 asuva Tiigi Keskuse AS-i territooriumilt varastada relsside kinnitusi – plaate ja naelu, kuid kuritegu jäi lõpule viimata Tiigi Keskus AS töötaja M K sekkumise tõttu. Varastatu tagastati omanikule. Seega P.V, isikute grupis vastavalt kokkuleppele vahetult alustades võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb tunnistada P.V süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 – 25 lg 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 35 päevamäära ulatuses, s.o. summas 165,55 eurot. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§ 251alusel.

Kohus P.V käitumistes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. 2 KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava P.V käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul o n 1,5 palga alammäära, st 480 eurot ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 57,60 eurot.

§ 180kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude suurust on põhjendatud võimaldada P.V-le tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul otsuse resolutsioonis nimetatud viisil. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2013. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.