KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 18. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-3683 Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi G.U väärteoasi lii

) §-st 69 lg 6, kohus määras:

1. Pöörata täitmisele G.U-le Tartu Maakohtu 06.08.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 15,5 (viisteist ja pool) tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 7 (seitse) päeva aresti.
3. V™S § 205 lg 2 alusel on G.U kohustatud ilmuma 7 (seitse) päeva pikkuse aresti kandmiseks Lõuna prefektuuri arestikambrisse (Riia 179a, Tartu) hiljemalt
4. veebruaril
5. a. (Kaasa võtta isikut tõendav dokument).
6. Aresti kandmise aja alguseks lugeda G.U arestikambrisse saabumise aeg.
7. Juhul kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandma, kohaldada G.U suhtes VTMS § 205 lg 4 alusel sundtoomist ja toimetada ta 7 päeva pikkuse aresti kandmiseks Lõuna prefektuuri arestikambrisse.
8. Kohtumäärus saata täitmiseks PPA Lõuna prefektuurile ja teadmiseks G.U-le . Edasikaebamise kord 1 Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 06.08.
9. a otsusega mõisteti G.U süüdi LS §-de 201 lg 1, 224 lg 2 ja 227 lg 3 järgi ning karistati

§ 63

lg 1 alusel 21 päeva arestiga, millest loeti

§ 68lg 1 alusel kantuks üks päev aresti.

Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 20 päeva aresti.

§ 69

lg 1 alusel asendati G.U-le mõistetud 20 päeva aresti 40 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 5 kuud. Kohtuotsus jõustus 06.08.2012.a. 08.01.

1. a saabus Tartu Maakohtusse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus G.U-le mõistetud üldkasuliku töö katkestamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole süüdlasel põhjust, mis oleks takistanud kohustuse täitmist. Taotluse kohaselt tutvustati 19.10.
2. a G.U-le tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning vastavalt ajakavale pidi G.U üldkasuliku töö tegemist alustama alates 25.10.
3. a. Nimetatud kuupäeval ega ka järgnevatel päevadel süüdlane tööle ei ilmunud ning oma mitteilmumisest ta ka ette ei teatanud. 06.11.
4. a võttis ametnik G.U-lt selle kohta seletuse ja tegi kirjaliku hoiatuse. G.U-ks esitas aga perearsti tõendi, mille kohaselt oli ta ajavahemikul 25.10 kuni 02.11.
5. a haige. 06.11.
6. a koostas ametnik süüdlasele uue ajakava, mida G.U-ks aga täitma ei asunud. Peale ajakava lõppemist on ametnik korduvalt G.U-le helistanud ning võimaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunnid ära teha. Vaatamata sellele jäi osa tunde tegemata – G.U-ks sooritas üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul kokku 24,5 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht V™S § 210 1 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Seejuures tuleb süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva arestiga, arvestada karistusest kantuks. G.U sai temale mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud arestist teada kohtuotsuse kuulutamisel, s.o 06.08.2012.a ning lähtuvalt kohtuotsuse jõustumisest tuli tal üldkasuliku töö tunnid ära teha hiljemalt 07.01.2012.a. Hoolimata korduvatest kohtuvälise menetleja ametniku vastutulekutest ning korduvast töö tegemise ajakava koostamisest, ei teinud G.U ära kõiki talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kuigi esimese ajakava järgi määratud aegadel ei saanud G.U teha talle määratud üldkasulikku tööd mõjuval põhjusel, siis teise ajakava järgi määratud ajal töö mittetegemiseks mõjuv põhjus puudus. Samuti hoiatati G.U 06.11.

1. a kirjaliku hoiatusega, et kui ta ei järgi ajakava 2 järgi määratud töö tegemise tähtaegu, siis esitab kohtuväline menetleja kohtule 2 taotluse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. G.U sooritas tööaja arvestuslehe kohaselt
2. a detsembris episoodiliselt ära 24,5 tundi talle määratud üldkasulikku tööd. Eeltoodu põhjal leiab kohtunik, et G.U on oma käitumisega näidanud üles ükskõikset ja vastutustundetut suhtumist temale mõistetud karistuse kandmisesse. Kohus on talle karistuse mõistmisel andnud võimaluse kanda oma karistust vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes, kuid G.U seda nõuetekohaselt teinud ei ole. Temale määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on möödunud, kuid ta on teinud ära vaid osa määratud töötundidest. Ta on rikkunud üldkasuliku töö tundide tegemiseks ettenähtud ajakava ja hoidnud töö tegemisest kõrvale ning kohus ei ole tuvastanud, et peale teise ajakava koostamist oleks tal esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjusi töö mittetegemiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et taotlus G.U-le mõistetud üldkasuliku töö kohaldamise tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks on igati põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna osaliselt on G.U üldkasuliku töö tunnid ära teinud, siis tuleb mõistetud arest pöörata täitmisele vaid ärategemata üldkasuliku töö tundide osas (40 – 24,5 = 15,5 h).

§ 69lg 6 kohaselt vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ühele päevale arestile.

Seega tuleb täitmisele pöörata 7 päeva aresti (15,5 / 2 ~ 7 päeva). Ingeri Tamm Kohtunik 3