KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuaril 2013.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-6272 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalj

§ 80

lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 242lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetleja 19.11.2012.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,017604 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil on avaldanud: - kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,017604 (tl 21), - massimõõteseadme kasutamise protokoll, et mootorsõiduki tegelik mass oli 8, 776 t. ja tegelik teljekoormus oli 6, 41(tl 22), - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et I.G juhtis

1. novembril 2012 kella 15.50 ajal Tallinn-Narva maantee
2. kilomeetril Vaivara vallas Ida-Viru maakonnas mootorsõidukit JCB 4CX-4WS, mille mass ja teljekoormus ületasid registreerimisel määratud väärtusi (tl 24), - Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et I.G on omandanud C kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja seoses sellega on talle väljastatud 27.07.2012.a uus juhtimisõigust tõendav dokument (tl 26), - karistusregistri kohaselt I.G on kehtivaid väärteokaristusi (tl 27-28), -Sõiduki registreerimistunnistusel on seoses massiga järgmised andmed: täismass 8435; registrimass kg 8435; tühimass 8435 (tl 23). Maakohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja I.G kaebuse juurde. Mootorsõiduki registreerimistunnistuse oli I.G-le välja andnud tööandja. I.G puudusid kahtlused selles osas, et mootorsõiduki tegelik mass ja II telje tegelik koormus on vastuolus mootorsõiduki tegelike andmetega. I.G leiab, et temal ei ole süüd ja politsei esindaja otsus oli liiga range, sellise rikkumise eest karistus võiks olla kergem. 3

§ 80

lg 2 sätteid ja pani toime

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 80

lg 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-ga 35 kehtestatud korras. Vastavalt

§ 2

p 73 on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

§ 80

lg 3 sätestab, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Sõiduki registreerimistunnistusel on seoses massiga järgmised andmed: täismass (

§ 2

p 89 valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki suurim mass); registrimass kg (

§ 2

p 66 -juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi); tühimass (

§ 2

p 90 - valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass). Sõiduki registreerimistunnistusele kantakse andmed vastavalt liiklusregistrisse kantud andmetele, need omakorda määratakse eelkõige sõiduki tüübikinnitustingimustega. Antud juhul on sõiduki registreerimistunnistusele kantud andmed määratud vastavalt sõiduki valmistajatehase poolt tüübikinnituse taotlusega kaasas olnud dokumentatsioonile. Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtub, et sõiduki JCB 4CX-4WS kategooria on LM. Kuivõrd antud sõidukile on väljastatud esmane registreerimistunnistus 10.04.2007.a siis kuni 30.06.2011.a kehtinud 12.12.2002.a Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 43 „Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" § 3 p 12 on märgitud: liikurmasin (LM kategooria) on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ette nähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määrus nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 3 p 32 sätestab, et täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses masina suurim mass. Sama paragrahvi p 33 kohaselt on (edaspidi koormata, kerega ja haakeseadmega masina mass, mis sisaldab juhi (75 kg), kütuse (90% kütusepaagi mahust), tööriistade, varuratta (kui on paigaldatud) ning 100% Õlide, jahutusvedeliku ja kõigi teiste süsteemide vedelike, v.a kasutatud vee, massi. Kõnealusele mootorsõidukile väljastatud registreerimistunnistuse koopiast nähtub, et antud sõiduki suurim lubatud täismass on 8435 kg, registrimass 8435 kg, tühimass 8435 kg ning kandevõime, mis tuleneb tootja poolt määratud registrimassi ja tühimassi vahest, on registreerimistunnistusel 0 kg, kuna registrimass ja tühimass on võrdsed. Lähtudes MKM 08.06.2011 määruses nr 39 § 3 p-des 32 ja 33 sätestatust ei 4

§ 80

lg 1 sätestatu kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mistahes teljekoormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sõidukit liikluses kasutada, kui veosega või veoseta sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, vaid teeseaduse § 35 kehtestatud korras. Teeseaduse § 35 lg 1 sätestab, et erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Lähtudes eeltoodust teostas kaebaja erakorralist vedu ja tal oli kohustus taotleda selleks eriluba. Kontrollijale esitamiseks kaebajal selline luba puudus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et I.G pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et I.G pani väärteo toime hooletusest. I.G'i ütluste kohaselt kasutas tööandja mootorsõidukit seoses tööülesannete täitmisega ja kiirmenetluse otsusele märgitud tööandja nimetusest (OÜ xxx) saab järeldada, et I.G töötab firmas, kus tegeletakse palju mootorsõidukitega. Seega oleks kaebaja pidanud ette nägema, et ta võib juhtida mootorsõidukit, mille mass ja teljekoormus võivad ületada registreerimisel määratud väärtusi ning eriloa olemasolu võib osutuda vajalikuks. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et I.G on omandanud C kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja seoses sellega on talle väljastatud 27.07.2012.a uus juhtimisõigust tõendav dokument.

§ 93

lg 2 p 5 sätestab, et C-kategooria mootorsõiduk on auto, mis ei kuulu D -kategooriasse ega Dl-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega. Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk oli T-kategooriasse kuuluv mootorsõiduk.

§ 94

lg 10 sätestatu kohaselt võib T-kategooria mootorsõidukit, mille täismass ei ületa 8000 kg juhtida isik kellel on B-, C-, või D kategooria mootorsõiduki või Cl- või Dl-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Teatavasti on juhtimisõigus e saamise eelduseks liiklusreeglite, liiklusseaduse ja teiste liiklusalaste õigusaktide tundmine, seega ei saanud kaebajale olla teadmata asjaolu, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 242

lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati kaebajat

§ 242lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 euroga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus 5