4-13-3162/4

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 21.06.2013 Tallinn koht Väärteoasja number 4-13-3162 (2315,13,003528) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk Aleksandra Krasnošlõk Väärteoasi K.B väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Ida politseijaoskond; asukoht:Vikerlase 14 Tallinn 13619; kohtuistungil osales volitatud esindaja Terle Keskküla Menetlusalune isik K.B isikukood:XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; töökoht: R AS; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1

1. Süüdi mõista K.B NPALS § 15 järgi ja karistada arestiga 20 päeva.
2. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).
3. K.B tuleb arest ära kanda hiljemalt 31.07.
4. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada K.B suhtes sundtoomist arestimajja.
5. Välja mõista K.B-lt riigi tuludesse ekspertiisitasu 35,00 eurot.
6. Eksperitiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on
7. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju 1 Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 21.06.2013 alates kella 15:00 Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt 25.04.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1335772 kohaselt oli K.B 25.04.2013.a. kella 16:35 ajal Tallinnas Majaka tn. 2 juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärtegu on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga (sh menetlusaluse isiku enda ütlustega); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga; - tunnistaja Maksim Lullu ütlustega; - joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga; - karistusregistriga. 1 Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista K.B NPALS § 15 järgi kvalifitseeritavas väärteos ning taotles tema karistamist arestiga 20 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: K.B on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toimepanemist. Isikule eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja palus K.B-lt välja mõista ka joobe tuvastamisega seotud kulu 35,00 eurot. Menetlusaluse isiku seisukoht: VtMS § 90 lg 1 järgi võib juhul, kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutada asja ilma menetlusaluse isikuta. Kohtukutse 21.06.2013 istungile on menetlusalusele isiku isale allkirja vastu kätte toimetatud 10.06.
8. Kohtusse menetlusalune isik ei ilmunud, oma ilmumata jäämisest ei teatanud, istungi edasilükkamise taotlust menetlusalune isik ei ole esitanud. Kohtu seisukoht: 2 Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks K.B poolt narkootikumide tarvitamise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et K.B oli tarvitanud 25.04.2013 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on fikseeritud K.B ütlused, mille kohaselt tunnistab, et oli tarvitanud narkootikume. Tunnistaja Maksim Lullu ütlustega on tõendatud, et olles 25.04.2013.a. autopatrullis, märkas kella 16:35 ajal Majaka tänaval noormeest, kelle käitumine oli väga imelik (isiku pupillid olid kitsad ning ta hüppas). Kontrollimise tulemusel selgus, et kinnipeetavaks isikuks osutus K.B (IK XXX), kes ka ise tunnistas, et oli tarvitanud fentanüüli. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast/aktist nähtuvalt tuvastati ekspertiisi käigus, et K.B oli tarvitanud fentanüüli. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub II nimekirja ning on seega narkootiline aine. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnagul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistatada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 1 K.B pani NPALS § 15 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.B omab küll töökohta, kuid kohtu arvates ei ole usutav, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma, kuna rahatrahvid on eelnevalt jäänud tasumata. Samuti ei anna K.B kahetsus kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel K.B-le peab arvestama ka kohaldatava 3 karistuse nii üld-kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud tegude eest. K.B näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. K.B on varem korduvalt karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis, et teda on korduvalt karistatud arestiga, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist. K.B arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et K.B suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et K.B suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Seega 1 tuleb K.B süüdi mõista NPALS § 15 järgi ja karistada arestiga 20 päeva. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub K.B-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. Kohtunik: 4