) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 60 4-13-2427 trahviühikut, s.o 240 euroga. Lisakaristusena võeti M.F-ilt
Nimetatud otsuse kohaselt juhtis M.F 13.03.
lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime
Kaebuse esitaja nõue Kaebuse esitaja nõuab kirjalikus kaebuses (tl 1-4) eelmärgitud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja oma üleastumisest aru saanud ja kahetseb seda. Kiiruse ületamise oli tingitud tema lohakusest, sest sõiduk liikus paigaldatud suverehvide tõttu vaikselt. Juhtimisõiguse äravõtmise tekitab olukorra, kus tal ei ole võimalik oma lapsi lasteaeda autoga viia ning täita tööülesandeid OÜ-s Krona teetööd. Viimane asjaolu võib omakorda tekitada tal raskusi pangalaenu tagasimaksmisel. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et otsuse tühistamiseks puudub alus. M.F, juhtides sõidukit, ületas oluliselt lubatud piirkiirust, mistõttu on teda vaja karistada rangemalt. Ka on menetlusalusel isikul olnud 2012. a 3 kehtivat karistust kiiruseületamise eest, mille eest määratud rahatrahvid ei ole pannud teda õiguskuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata V™S § 132 p 1 alusel. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik mootorsõidukit Volkswagen Transporter juhina rikkunud
lg 1 p 1 nõudeid, kuna ületas asulavälisel teel lubatud sõidukiirust vähemalt 33 km/h võrra, pannes toime
2. lõikes sätestatud väärteo.
lg-s 2 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 13.03.
Kiiruse ületamist on võimalik toime nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Menetlusalune isik on suurimat lubatud sõidukiirust ületanud suhteliselt olulisel määral. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik kasutas tööalaselt sageli mootorsõidukit ning suurimat lubatud sõidukiirust ületas ta vähemalt 33 km/h võrra, siis pidi ta staažika juhina tajuma ja vähemalt möönma lubatud sõidukiiruse mingitki ületamist. Kuna M.F ei jälginud autos oleva sõidukiiruse näitu, siis võib järeldada, et
Eelneva alusel leiab kohus, et M.F on toime pannud
lg 2 järgi kvalifitseeritava Kohus ei ole tuvastanud M.F-i õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Objektiivne hoolsuskohustus, mida tuli menetlusalusel isikul järgida, oli talle ka subjektiivselt tajutav ja reaalselt teostatav. M.F-i väärteoasjas ei esine V™S §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega ka väärteomenetluse lõpetamist võimaldavaid asjaolusid. Samuti on antud väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust. Vastavalt
lg-le 1 on käesoleva seaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet. Kuna antud väärtegu on toime pandud Põlva maakonnas, seetõttu leiab kohus, et karistuse M.F-ile on määranud pädev kohtuväline menetleja, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et M.F-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M.F-i poolt kaebuses ja kohtuistungil märgitud kahetsust pole võimalik vaadelda veenvana. Nii nähtub kohtuvälise menetleja väärteotoimikust (sh tunnistaja R. Eit ülekuulamise protokollist), et väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohta ei soovinud M.F mingeid ütlusi anda, käitus politseiametnike suhtes üleolevalt ning keeldus ka menetlustoimingute protokollidele alla kirjutamast. Seega ei ole võimalik lugeda tema karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. M.F-i on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest. Varasematel aastatel on ta korduvalt rikkunud liiklusseaduse nõudeid, sealhulgas on ta palju kordi ületanud lubatud 3
lg 2 sanktsioon näeb muu hulgas karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Ka tuleneb
lg 5 p-st 1, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. M.F-ile on mõistetud põhi- ja lisakaristus jäävad sanktsiooni keskmise määra piiresse. Arvestades eelnevat ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et M.F-ile määratud rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning need vastavad tema süüle. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik edaspidiste analoogiliste rikkumiste vältimise saavutamiseks ning sellega ei kaasne M.F-ile raskeid tagajärgi. Lisakaristuse kehtivuse ajal saab lapsi (tl 9, 10) autoga lasteaeda viia ka menetlusaluse isiku elukaaslane Merili Tomikas. Samuti on tööandjal (juhatuse liikmeks menetlusaluse isiku ema) võimalik menetlusaluse isiku töö ajutiselt ümber korraldada nii, et viimane ei peaks ise juhtima mootorsõidukit ning tema töösuhe jätkuks. Seega puudub maakohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Otsuse tegemisel juhindus maakohus ka V™S §-dest 133-135. Lembit Käis kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.