1-10-11737/37

KOHTUMÄÄRUS Ärakiri Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 17.05.2013 Kohtuasja number 1-10-11737 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.I, isikukood: xxx, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla. Karistuse kandmise 19.12.2013 algus 23.08.2012 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista K.I-lt menetluskuluna riigituludesse 43,20 eurot (sh käibemaks) kaitsetasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Rakvere Advokaadibüroo kasuks 43,20 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu K.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud. Viru Vangla esitas 19.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.09.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-11737 KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2009 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud vangistuse võrra ning K.I liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati K.I-le mõistetud vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1 -10-11737 tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele K.I-le Viru Maakohtu 14.09.2010 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.08.
2. Kohtumäärus jõustus 03.10.
3. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud süstemaatiliste joobes juhtimiste näol, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetavale on individuaalne täitmiskava koostatud 03.01.2013, milles on planeeritud töötamine ning alkoholisõltuvusega tegelemine, kuid mida kinnipeetav ei ole veel täitma asunud. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete valdamise eest. Iseloomustuse kohaselt on isikul ennetähtaegse vabanemise korral võimalus elama asuda oma õe M K pere juurde xxxx, aadressile xxxx, kus ta ka enne vangistust elas. Kinnipeetaval on raske majanduslik olukord, materiaalselt toetas teda vabaduses õde. Omab rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Varasemalt on töötanud Soomes keevitajana. On omandanud põhihariduse Ambla Keskkoolis ning omal käel omandanud läbi praktilise töötegemise keevitaja oskused. Vabanemisjärgselt on garanteeritud töökoht xxxx. Isik tunnistab, et suudab pikki perioode püsida kainena, kuid kui hakkab alkoholi tarvitama, siis ei saa pidama. Väidetavalt saanud alkoholivastast ravi, kuid tulemusi see andnud ei ole. Isiku pidev ja liigne alkoholi kuritarvitamine on tekitanud tõsiseid suhteprobleeme lähedastega, kuivõrd isik on nende silmis kaotanud igasuguse usalduse. Kinnipeetava sõnul pole ta kunagi narkootikume tarvitanud. Isiku tervislik seisund hea, psühhiaatrilist ravi ei ole vajanud ega saanud, vangistuses kohanenud, töövõimeline. Sotsiaalsed oskused on eakohased. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Probleeme lahendanud siiani kuritegelikul viisil, toimetulekuoskus puudulik. Isik on varasemalt läbinud Liiklusohutusprogrammi. Kinnipeetav on korduvalt pannud toime ühiskonnavastaseid kuritegusid, varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki täitnud ei ole, on hoidunud kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest ja sooritanud uusi süütegusid. Omab ükskõikset hoiakut ühiskonnareeglite ja normide suhtes. Viru Vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 24% ning üldine tõenäosus uue kuriteo sooritamise võimalikkusest 28%. Eeltoodust tulenevalt ning madala riskiprotsendi tõttu toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2 Maakohtu istung. 17.05.2013 toimunud videoistungil taotles K.I enda enne tähtaegset vabastamist. Algul plaanib elama asuda õe juurde xxxx, kuid usub, et kuu või paari pärast saab endale oma elamise muretseda. Plaanib asuda tööle garanteeritud töökohas xxxx. Kavatseb hakata suhtlema noorema venna ja tema seltskonnaga, kuivõrd garanteeritud töökoht asub venna juures. Usub, et suudab kinni hoida keelust suhelda keelatud inimestega. Nõustub lisakohustuste täitmisega ning enda sõnul suhtub reeglitesse positiivselt. Töö juures alkoholi tarvitada ei saa, mistõttu usub, et saab hakkama alkoholi mittetarvitamisega. Leiab, et ta ütlused ja lubadused on usaldusväärsed, kuna on saanud piisavalt aega järele mõtlemiseks. Kaitsja Lembit Nirgi toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et kontrollnõuete kohaldamine annaks positiivsema mõju, kui isiku vabastamine aasta lõpus ilma kontrollnõueteta. Isikul olemas nii kindel elukoht kui ka garanteeritud töökoht. On teadlik ohtudest, mis teda varitsevad ning et alkoholi tarvitamisega alustamisel lõpetavad sugulased temaga suhtlemise ning tema toetamise. Narkootikumidega tal probleeme ei ole olnud, on õppimisvõimeline ning kavatseb edaspidi suhelda vennaga, kes talle tööd pakub. Prokurör K.I ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, kuivõrd teda on kriminaalkorras karistatud varasemalt neljal korral, viimane karistus asendati üldkasuliku tööga, mida isik ära ei teinud. Kriminaalhooldaja tegi erakorralise ettekande, mille läbivaatamiseks määratud istungile kinnipeetav ei ilmunud, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Alles aasta ja kahe kuu pärast isik tabati ja vahistati. Maakohtu määruse põhjendused. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja K.I tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Samas nähtub ka materjalidest, et enne vangistust oli isik aeg-ajalt hõivatud juhutöödega ning ei olnud arvel töötukassas, seega ei suutnud isik püsivalt töökohta hoida ning ei olnud huvitatud ka uue töökoha leidmisest. Isik tunnistab probleeme alkoholiga ning on ise tunnistanud, et alkoholi tarvitamisega alustamisel ei saa ta enam pidama. Väidab, et suudab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid senini see õnnestunud ei ole, kuivõrd kõik kuriteod on isikul olnud joobes juhtimised. Isik on iseloomult impulsiivne ning mõtlematu oma käitumises. Võib eeldada, et ka teiste poolt mõjutatav, toimetulekuoskus on puudulik, eesmärkide püstitamine ebamäärane ning nende täitmine ebatõenäoline. Kohus leiab, et K.I tingimisi ennetähtaeg vabastamine on ennatlik. On ka varasemalt olnud kriminaalhoolduses ning enda sõnul suhtub reeglitesse positiivselt ning usub, et suudab neid täita, kuid varasemalt kriminaalhooldusnõudeid täita ei ole suutnud. Käesolevat vanglakaristust kannab samuti talle ettenähtud nõuete rikkumise (s.o üldkasuliku töö tegemisest hoidumise) tõttu. Kohus leiab, et kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse 3 taustaga isikutega ning alustab alkoholi kuritarvitamist , siis on alust järeldada, et alkoholi liigtarvitamise mõjul võib isik taas toime panna ühiskonnavastaseid kuritegusid, kuivõrd seda on kinnipeetav ka varasemalt teinud. Lisaks on Viru Vangla hinnangul järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 24%, mille näol on kohtu hinnangul tegemist suhteliselt kõrge riskiga. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kontrollnõuete kohaldamine ennetähtaega vabastamisel annaks positiivsema mõju, kui isiku vabastamine aasta lõpus ilma kontrollnõueteta, kuna varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki täitnud ei ole, isik on hoidunud kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest ning sooritanud uusi süütegusid. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks K.I enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu K.I tingimisi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Anu Ammer Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.I kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80), vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses K.I-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista K.I-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. K.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.I 1-1011737 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. 4 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
6. augustil
7. a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti K.I kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus menetlusse võtmata. №oremreferent Lea Herne 5