lg 1 järgi, t u v a s t a s: L.V süüdistatakse selles, et tema 23.juulil 2012.a kella 21.28-23.30 paiku Tartu linnas Raekoja plats 10 asuvas ja OÜ-le Metasar kuuluvas lokaalis Suudlevad Tudengid, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lokaali klienditeenindajale H.A. sellega, et esines maksejõulise kliendina, tellis erinevaid sööke, alkohoolseid jooke ja sigarette kokku 291 euro 80 sendi väärtuses, kavatsemata tellitud asjade eest tasuda ning omamata selleks rahalisi vahendeid, lahkus lokaalist ja jättis ettekavatsetult arve tasumata. Kelmusega tekitas L.V OÜ-le Metasar 291 eurot 80 senti varalist kahju. Sellega pani L.V toime
Prokurör taotles kohtult tunnistada L.V süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 288 eurot.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse rahaline karistus L.V suhtes kohaldamata ja mõistetavat rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.V ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning tema suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. L.V-le esitatud süüdistus
lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - kannatanu OÜ Metasar volitatud esindaja Marita Mhitarjan ütlustega (tl 1-2) ja tunnistaja H.A. ütlustega (tl 12-13), mis tõendavad L.V poolt toimepandud kuriteokoosseisu tunnuseid, teo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning kannatanule tekitatud varalist kahju; OÜ Metasar arvega 23.juulist 2012.a nr 10070206, mis tõendab kuriteo toimepanemise aega ja kohta ning tekitatud kahju ulatust; tunnistaja H.A. isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolliga (tl 14-15), mis kinnitab kuriteo toimepanemist L.V poolt; süüdistatava L.V ütlustega (tl 17-19), mis tõendavad tema poolt toimepandud kuriteokoosseisu tunnuseid, teo toimepanemise aega, kohta ja viisi; ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 14/2013, mis tõendab L.V süüvõimelisust kuriteo toimepanemise ajal ja selle järgselt. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb L.V
lg 1 järgi süüdi tunnistada.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistuse mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. L.V on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud korduvalt ühistranspordiseaduse alusel ja ühel korral varavastase süüteo eest (tl 66-67). Karistust raskendavad asjaolud tema suhtes
Karistust kergendava asjaoluna tuleb
lg 1 p 2 järgi arvestada kahju vabatahtliku hüvitamisega kannatanule kohtueelses menetluses.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada L.V kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega on põhjendatud. Kuna süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis on teda ilmselt võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ka rahalise karistuse mõistmisega. Samuti tuleb arvestada seda, et tekitatud kahju on süüdistatav kannatanule hüvitanud. Seega on karistuse eesmärgid ilmselt saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada L.V 90 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud, arvestades seejuures nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku süü suurust kui ka preventiivseid eesmärke. L.V suhtes oli käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.oktooberi 2012.a määrusega lõpetatud ning talle oli määratud kohustus sooritada 80 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 09.aprilliks 2013.a. Kohustuste mittetäitmise tõttu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 28.märtsi 2013.a määrusega menetlust uuendati ja seega tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka KrMS § 202 lg 6 sätestatuga. KrMS § 202 lg 6 kohaselt arvestatakse kriminaalmenetluse uuendamisel karistuse mõistmisel kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kuna Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku ettekande nr. 52119 (tl 34) kohaselt ei ole L.V sooritanud mitte ühtegi temale määratud üldkasuliku töö tundi, siis tulebki L.V lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 90 päevamäära.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 3,20 eurot. Vastavalt
lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna L.V suhtes alustati kriminaalasja 2012.a, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda tema 2011.a tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest L.V keskmise päevasissetuleku kohta 2011.a (tl. 26) nähtub, et nimetatud aastal oli isiku keskmise päevasissetuleku suuruseks pärast mahaarvamisi 2,18 eurot. Kuna süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus on väiksem kui miinimumpäevamäär, siis tuleb talle rahalise karistuse mõistmisel arvestada päevamäära suurusena miinimumpäevamäära, s.o 3,20 eurot ning lugeda rahalise karistuse suuruseks 288 eurot. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et L.V suhtes on põhjendatud jätta mõistetav rahaline karistus
alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, arvestades seejuures nii toimepandud kuriteo asjaolusid kui ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, mis muudavad karistuse kohese täitmiselepööramise ebaotstarbekaks. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanule OÜ Metasar summas 291,80 eurot, mille L.V on kannatanu avaldusest (tl. 7) nähtuvalt juba ära tasunud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.V menetluskuludeks on sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjatasu 86,40 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 255 eurot. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et L.V puudub kindel töökoht, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata L.V-le menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.V
MS § 180 alusel välja mõista L.V-lt riigituludesse sundraha nelisada kaheksakümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.