1-13-3386/35

(12240104681)Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Kriminaalasi J.V süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 8, 9; 213 lg 1; 215 lg 2 p 1, 2; 121 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. mai 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava J.V apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava J.V apellatsioon Viru Maakohtu
2. mai 2013 otsuse peale kriminaalasjas 1-13-3386 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 28.05.2013 otsusega tunnistati J.V süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 8, 9; 213 lg 1; 215 lg 2 p 1, 2; 121 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati J.V vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 5 päeva karistuse hulka ning kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24.10.
3. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud J.V, kes palub tühistada maakohtu otsuse karistust puudutavas osas. Ta leiab, et karistus on liiga range ja karistuse mõistmisel ei arvestatud, et tal on elu- ja töökoht. J.V taotleb suulist menetlust, sest soovib osaleda ringkonnakohtus tema apellatsiooni läbivaatamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, hinnates J.V poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu määruse nr 3-1-1-17-11 punktide 6-6.3 kohaselt ei välista süüdistatava soov osaleda ringkonnakohtus oma apellatsiooni arutamisel apellatsiooni läbi vaatamata jätmist. Maakohtus süüdistatav koos kaitsjaga said viibida oma asja arutamise juures ja selles osaleda. Nimetatud määruses Riigikohus märgib, et karistuse mõistmise vaidlustamine ei tingi igal juhul asja läbivaatamist suulises menetluses.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on J.V-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Maakohus arvestas, et J.V on varem 4 korda erinevate kuritegude toimepanemise eest karistatud. Käesolevas asjas pani ta toime 8 kuriteoepisoodi. Maakohus leidis, et tema süüaste on suur ja seetõttu on rahaline karistus välistatud. Maakohus võttis arvesse, et J.V karistust kergendav asjaolu on süü ülestunnistamine ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõigest eeltoodust lähtudes maakohus leidis, et mõjutamaks J.V edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest tuleb teda karistada vangistusega alla ettenähtud sanktsioonide keskmist määra. Ringkonnakohus märgib, et J.V-le mõistetud karistus on kooskõlas vastava kohtupraktikaga (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-18-11 p 8.1; 3-1-1-13-11 p 9; 3-1-1-91-07 p 6.56.6; 3-1-1-40-04 p 7; 3-1-1-79-03) ja vastab toimepandud kuritegudele ning süüdimõistetu isikule. Karistust mõistes oli maakohtule teada, et J.V on elu- ja töökoht (III kd lk 74), kuid see ei ole KarS § 56 kohaselt karistuse mõistmisel kõige olulisem asjaolu, sest karistamise alus on isiku süü suurus ja seda ka arvestati (otsuse lk 7). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel küllaldaselt ja igakülgselt arvestanud J.V isikut iseloomustavaid andmeid, mis olid kriminaalasjas olemas. Süüdlase isiku arvestamist talle karistuse mõistmisel nõuab kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-09 p 30.2, 3-1-1-11-10 p 6.1). 2
6. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Paavo Randma 3 Maarika Kuusk