KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 25.11.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1050 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.U, isikukood xxx, kannab karistust xxxx, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.05.2013 ja lõpp 03.01.2014 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 04.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.U on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 07.05.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 349, järgi ning liitkaristuseks mõisteti V.U-le 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 31.05.2012-01.06.201, s.o. 2 päeva ja lõplikult kuulus V.U kandmisele 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.05.
- Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: V.U taotles ka enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav kinnitas, et 04.11.2013 oli tal teises kriminaalasjas kokkuleppemenetlus. Kinnipeetav avaldas, et on tüdinenud vangistuses istumisest. Narkosõltlane ei ole. Varem on ühel korral käitumiskontrollile allutatud. Uute kuritegude toimepanemist käitumiskontrolli ajal ei jätkanud. Vabaduses oli alati töö olemas. Vabanedes on ka töökoht 90% tõenäosusega olemas. Prokurör V.U vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt viimane kuritegu on kinnipeetava poolt toime pandud vanemate elupinnal, kuhu kinnipeetav soovib vabanedes elama minna. Vanemad on andnud loa sinna elama asumiseks ning toetavad vabanemisel isikut. Kuritegude toimpanemise peamine põhjus on narkootikumide tarvitamine. Isik ei ole nõus minema sõltuvusravile vabanemisel. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Käesoleval ajal on vangistatu suhtes (Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses) pooleli kriminaalasi nr 1-136984
(12240103935). Vastavalt infosüsteemis KIS avaldatud 04.11.2013 kohtuotsusele (seisund „jõustumise ootel“) otsustas maakohus: „Süüdi tunnistada V.U Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) kuud vangistust Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista V.U-le üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. V.U karistuse kandmise algus on 06.05.2013.“ Seega peab muutuma karistusaja lõpp. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus) mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59 %. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 07.02.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi kuritegusid. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik