järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav I.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxxxx ; xxxxxxxxx xx; omab kriminaalkaristatust) Kaitsja advokaat Nikolai Kõiv Asja läbivaatamise kuupäev 29. november 2013 Resolutsioon I.Z süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 8 kuud vangistust ja mõista I.Z-ile liitkaristus 12 ( kaksteist ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 26.11.2013 – 27.11.2013 ja lugeda I.Z-ile mõistetud kandmata karistuseks 11 ( üksteist ) kuud ja 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (11 kuud ja 28 päeva vangistust = 2 tundi x 358 päeva), s.o üldkasuliku tööga 716 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 kohaselt tuleb I.Z üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xx-xx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxxxx , 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks, 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. I.Z määrata katseajaks Viru Vangla poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tühistada I.Z suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Välja mõista I.Z-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „I.Z, 1-13-10784, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Välja mõista I.Z-ilt riigi õigusabi tasu 72 ( seitsekümmend kaks ) eurot riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „I.Z, 1-13-10784, kriminaalmenetluse kulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Määrata kriminaalmenetluse kulud 552 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 92 (üheksakümmend kaks ) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „I.Z menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-10784“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. I.Z süüdistatakse selles, et tema tema juhtis 26.11.2013 kella 00.57 ajal Viljandi linnas Vaksali 32 juures kaubik Mercedes-Benz Sprinter 308 CDI registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,89 mg/l kohta). Seega pani I.Z toime
Süüdistatava I.Z, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29. novembril 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on I.Z-ile mõistetavaks karistuseks
järgi vangistus 4 kuud.
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 8 kuud vangistust ja mõista I.Z-ile liitkaristus 12 ( kaksteist ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 26.11.2013 – 27.11.2013 ja lugeda I.Z-ile mõistetud kandmata karistuseks 11 ( üksteist ) kuud ja 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (11 kuud ja 28 päeva vangistust = 2 tundi x 358 päeva), s.o üldkasuliku tööga 716 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 kohaselt tuleb I.Z üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et I.Z ei tohi käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja narkootikume. I.Z-ile on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav I.Z väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav I.Z tuleb tunnistada süüdi
MS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 Süüdistatava I.Z kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. Kriminaalasjas I.Z kaitsjana kohtuistungil määratud korras esinenud advokaadi Nikolai Kõivu aruande kohaselt on kaitsja osutanud õigusteenust summas 24 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb I.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot, õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 72 eurotriigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi kuue kuu jooksul. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.