järgi Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 07.11.2011 Harju Maakohtu poolt
alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva; katseaeg 3 aastat ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteokorras eelnevalt karistamata RESOLUTSIOON 1. E.F süüdi tunnistada
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 2.
65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 7 (seitse) kuud, Harju Maakohtu 07.11.2011.a. otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, s.1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.
lg 1 kohaldades asendada tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva (s.o 268 päeva) üldkasuliku tööga 536 (viiesaja kolmekümne kuue) tunni ulatuses (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd). 1 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel määrata E.F üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada E.F järgima käitumiskontrolli ajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 2 alusel kohustada E.F mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. 8.
lg 1 p 1 ja liiklusseaduse § 127 alusel kohaldada E.F-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. E.F on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 9.
lg 31 alusel konfiskeerida E.F-ilt tema ja AS SEB Liisingu vahelise lepingu alusel E.F-i kasutuses oleva kuriteo toimepanemise vahendi – mootorsõiduki Peugeot 107 registreerimismärgiga XXX– kasutusõigus.
MS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, süüdistatav E.F ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör E.F-i karistamist
järgi kvalifitseeritud kuriteo eest 7-kuulise vangistusega.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 07.11.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 /ühe/ kuu 28 /kahekümne kaheksa/ päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 8 kuud 28 päeva, mis asendada vastavalt
lg 1 ja lg 3 üldkasuliku tööga 536 tundi, mille tegemisajaks määrata 24 /kakskümmend neli/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4 käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 märgitud kohustust, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.
lg 3’1 alusel konfiskeerida E.F-ilt tema ja AS SEB Liisingu vahelise lepingu alusel E.F-i kasutuses oleva kuriteo toimepanemise vahendi – mootorsõiduki Peugeot 107 registreerimismärgiga XXX– kasutusõigus. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.F kuulub
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • • KrMS § 179 alusel sundraha 480 • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 38 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot); • tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks kaheteistkümnele kuule. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistataval ei ole tema sissetulekuid arvestades võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10.kuupäevaks tasuda esimesel 11-l kuul 56 eurot (viiskümmend kuus eurot) ja 12-l kuul tasuda 46.45 eurot (nelikümmend kuus eurot ja nelikümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.F, 1-13-10527, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisikulu, koopiakulu“. 4 Ingrid Kullerkann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.