1-06-1317/53

1-06-1317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-1317 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.S-i (N.S) kaitsja Priit Loime määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.S-i kaitsja Priit Loime määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 21.01.2013 määrusega jäeti N.S temale Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõisteti N.S süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 alusel ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud, millest eelvangistusest viibitud aeg 1 kuu ja 26 päeva loeti kantuks. KarS § 74 alusel ei pööratud karistust tingimuslikult kolmeaastase katseajaga täitmisele. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 01.03.2004 otsusega 2-1/186/04 Tallinna Linnakohtu otsuse N.S-ile KarS § 74 sätete kohaldamise osas. Riigikohtu 18.06.2004 otsusega kriminaalasjas 3-1-1-53-04 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tallinna Linnakohtu 19.07.2004 määrusega 1 – 2636/03 lükati N.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi 1 aasta võrra, s.o kuni 18.06.
4. Tallinna Linnakohtu 08.07.2005 määrusega 1–2636/03 lükati N.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni 01.10.
5. Tallinna Linnakohtu 20.10.2005 määrusega 1–2636/03 lükati N.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni 01.02.
6. Harju Maakohtu 02.03.2006 määrusega vabastati N.S KarS § 79 lg 1 alusel temale Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel rahuldati Riigiprokuratuuri prokuröri abi Kati Miitra taotlus N.S-ile Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega kriminaalasjas mõistetud karistuse – 3 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Karistusest loeti kantuks 1 kuu 26 päeva vangistust. N.S-i karistusaja algus oli 15.10.2010 ja lõpp on 19.12.
7. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et N.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on N.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus tuvastas, et N.S on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. N.S on varasemalt karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme narkokuriteo eest, nimelt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Peale seda, kui N.S 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega, jätkas ta süütegude toimepanemist. 18.10.2006 ja 14.07.2008 kohtuotsustega karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis esimesel korral rahalise karistusega ja teisel korral tingimusliku karistusega. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel pöörati N.S-ile Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusest on näha, et N.S 21.10.2009, 17.12.2009, 11.01.2010, 17.02.2010, 16.03.2010 14.04.2010 toimunud kohtuistungitele ei ilmunud, lahkus Eesti Vabariigist, ta kuulutati tagaotsitavaks ja kohaldati vahistamist. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on N.S peale 09.12.2003 kohtuotsust väärteokorras karistatud 5 korral. Seega leidis maakohus, et mõistetud karistused N.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et N.S distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on N.S osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Õige hetk“. N.S on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 10.03.2011 majandustöödel. Ajavahemikul 16.05.-10.06.2011 on ta olnud tööga hõivatud Eesti Vanglatööstuse AS pesumajas. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub N.S elama ema R.S. juurde aadressile XXX . Kolmetoaline korter kuulub kinnipeetava emale. Vabanedes ei ole N.S kindlat töökohta. Tema ema on nõus poega igati toetama moraalselt kui ka materiaalselt. Arvestades N.S-i poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas kaks narkokuritegu ja kaks viimast liiklussüütegu) ja N.S-i võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et N.S -2- paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kaks viimast kuritegu (joobes juhtimine) pani ta toime pärast seda, kui ta vabastati 09.12.2003 mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. Lisaks pärast
8. a kohtuotsust on N.S karistatud ka viiel korral väärteokorras. Seega leidis maakohus, et N.S-ile mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud – suunanud N.S õiguskuulekale teele ja seda vaatamata tema terviseseisundile. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus märkis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel – elukoha omamine, toetav võrgustik ema näol – ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada N.S vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on vääralt hinnanud KarS § 76 alusel N.S-i isiksust, tema karistuse kandmisele eelnevat aega ja elutingimusi ning tagajärgi, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabanemine. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N.S distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. VangS § 6 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitse. Karistuse kandmine toimub kuriteo toimepanemise eest, mille aegumistähtaeg on möödunud ning objektiivset huvi enam ei ole. Kaitsja leiab, et N.S-i puhul ei ole tegemist ühiskonnaohtliku isikuga. Kaitsja viitab N.S-i õiguskuulekale käitumisele vangistuse jooksul ning läbitud taasühiskonnastumise programmidele. Individuaalse täitmiskava kohaselt N.S-ile rohkem riskimaandamise programme ette nähtud ei ole ning seega on kinnipidamisasutuse võimalused lõppenud. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole jõudnud järeldustele vangistuse eesmärgi täitmise osas ega ei ole arvestanud kinnipidamisasutuse, kriminaalhooldaja ja taasühiskonnastumise motivatsiooniga, vaid spekuleerinud võimalike ohtudega. Kaitsja märgib, et N.S on näidanud, et ta on tulemuslikule kriminaalhooldusele alluv. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse N.S-i tervislikku seisukorda, mis teatavasti oli vangistuse edasilükkamise aluseks. Taastusravi olematuse tõttu selguvad tüsistuste tagajärjed hiljem, mistõttu võib langeda N.S-i konkurentsivõime Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole N.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et N.S on vangistuses teinud edusamme, hoidudes distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, läbides sotsiaalprogramme, osaledes majandustöödel ning abitöödel pesumajas. Kohtukolleegium peab positiivseks elukoha ning toetava perekonna olemasolu. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid -3- hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et N.S positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtukolleegium on seisukohal, et N.S-i varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. N.S on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et pärast seda, kui N.S 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmiselt seoses parandamatult raske haigusega, jätkas N.S kuritegude toimepanemist. Nimelt on teda 18.10.2006 ja 14.07.2008 otsustega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega pöörati N.S-ile 09.12.2003 otsusega mõistetud karistus täitmisele KarS § 79 lg 3 alusel. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et N.S on korduvalt karistatud eriliigiliste karistustega, kuid see pole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. N.S jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast seda, kui teda vabastati vangistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu. Seega on talle juba antud võimalus jätkata oma elu seadusekuulekalt vabaduses, kuid N.S, vaatamata on raskele tervislikule seisundile, ei suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eelnevast tulenevalt ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et N.Singimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel hoidub ta edaspidi õigusrikkumistest ning seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et vangistuse täideviimise eesmärk on N.S-i suhtes saavutatud. Ka näitab N.S-i hoolimatut suhtumist kehtivasse õiguskorda tema mitteilmumine kohtuistungitele ning õiguskaitseasutuste eest kõrvalehoidumine. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusest nähtub, et N.S korduvalt ei ilmunud kohtuistungitele ning lahkus Eesti Vabariigist, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja kohaldati tõkendit vahistamine. Harju Maakohtu 10.11.2010 määruse kohaselt vahistati N.S 15.10.2010 Hispaanias ning seejärel toimetati Eestisse, kus ta asus karistust kandma. Sellest tulenevalt ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et N.S on vabaduses kriminaalhooldajale kättesaadav, mis on kriminaalhoolduse läbiviimise eelduseks. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on N.S-i puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. N.S on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud narkootilise aine käitlemise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtukolleegium hindab N.S-i poolt sotsiaalprogrammide läbimist ning tema motiveeritust sõltuvusainete tarvitamisest hoidumiseks, kuid leiab, et edasise vangistuse kandmise ajal saab N.S kinnistada positiivseid hoiakuid, et veelgi maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Seoses N.S-i tervisliku seisundiga märgib kohtukolleegium, et kuigi N.S on karistuse kandmisest varasemalt vabastatud haiguse tõttu, leidis Harju Maakohus karistuse täitmisele pööramisel, et N.S-i tervislik seisund on karistuse kandmiseks piisavalt paranenud. Kohtukolleegiumi käsutuses olevate materjalide põhjal ei ole alust arvata, et N.S-i tervislik seisund oleks niivõrd halvenenud, et takistaks tal karistuse kandmist. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetaval on vangistuses kättesaadav vajalik arstiabi. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Maakohus on määruses hinnanud ka vangla ning kriminaalhooldaja arvamuses toodud N.S-i isikut iseloomustavaid asjaolusid. Siiski ei ole vangla ning kriminaalhooldaja seisukohad tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas kohtule siduvad ning kohus võib oma siseveendumusest tulenevalt võtta ka teistsuguse seisukoha. -4- Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid N.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -5- Maarika Kuusk