← Eesti

4-12-3045/10

Obsah (5)§ 63§ 68§ 66§ 50§ 56

4-12-3045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2012. a Põlva Väärteoasja number 4-12-3045 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver

§ 63

lg 1 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 (viissada kuuskümmend) euroga, mis tasuda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 4100065035).

§ 68lg 2 alusel arvata kinnipidamine 01.

– 02.07.2012. a, s.o 2 päeva ehk 20 trahviühikut karistusaja hulka ning lugeda M.N kandmisele kuuluvaks rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahv - 480 eurot – tasumisele ositi, s.o M.N tasuda rahatrahvist hiljemalt 31.07.

  1. a 160 eurot, hiljemalt 31.08.
  2. a 160 eurot ja hiljemalt 28.09.
  3. a 160 eurot.

§ 50

lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel võtta M.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse kandmisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.N kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista M.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 40 4-12-3045 senti määratud kaitsjale makstava tasu ja kuluhüvitise katteks. Pikendada väärteomenetluse kulude tasumise tähtaega ning kohustada M.N tasuma väärteomenetluse kulud – kokku 58,40 eurot – Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal hiljemalt viie kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt

  1. juuliks
  2. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 12.07.
  3. a ning otsuse peale on siis õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 13.07.
  4. a. I Väärteoprotokolli sisu ja menetlusaluse isiku seisukoht Lõuna Prefektuuri poolt on 02.07.
  5. a koostatud väärteoprotokoll AB 1281664 (väärteoasi nr 2650,12,001877) M.N-ile selles, et ta 01.07.
  6. a kella 2 ajal juhtis Räpinas Hariduse tänaval Valdur Kuutoki mootorsõidukit M-Benz 230 CC (M1), registrimärgiga 127 ATR, piiratud juhtimisõigusega, tema kõrval puudus seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-lategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat, olles eelenvalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 aluselmoootrsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti oli tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. M.N rikkus liiklusseaduse (LS) §-de 69 lg 5, 33 lg 11 p 2 ja 95 lg 2 nõudeid ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud LS §-de 224 lg 2 ja 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik M.N tunnistab ennast täielikult süüdi antud väärtegude toimepanemises. II Maakohtu põhjendused Menetlusaluse isiku ütluste, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 5), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 9) ning juhilubade vaatlusega on tõendatud, et: M.N juhtis 01.07.
  7. a kella 2 ajal Räpinas Hariduse tänaval sõiduautot, olles eelnevalt tarvitanud õlut, ja tema kõrval puudus seaduslik esindaja või viimase kirjaliku nõusolekuga isik; 27.09.
  8. a oli talle välja antud piiratud juhtimisõigusega juhiload (BP 009397) B-kategooria sõiduki juhtimiseks kehtivusega kuni 27.12.
  9. a; 01.07.
  10. a kella 2 ajal oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi üle seadusega lubatud piirmäära, s.o 0,55 mg/l kohta; Lõuna Prefektuuri 28.11.
  11. a otsusega oli ta mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

(5)2 4-12-3045 LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Arvestades asjaolu, et M.N-i alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõdeti tõendliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0002 ja selle mõõtetulemuseks saadi 01.07.
  1. a kella 2.30 ajal 0,55 mg/l, siis saab asuda seisukohale, et ta 01.07.
  2. a kella 2 ajal juhtis Räpinas sõiduautot seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle LS § 69 lg-s 5 sätestatud piirmäära. Kuna menetlusalune isik oli tarvitanud õlut enne sõidukit juhtima asumist, siis pidi ta vähemalt möönma, et eirab sellega LS § 33 lg 11 p-s 2 sätestatud keeldu ja juhib mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Seega on eelneva alusel on usaldusväärselt tuvastatud, et M.N pani toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo tahtlikult. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse muu hulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on LS § 201 järgi isiku vastutusele võtmise põhieelduseks asjaolu, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhiloaga BP 009397 on tõendatud, et M.N oli 01.07.
  3. a kella 2 ajal olemas Bkategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Vastavalt LS § 93 lg 2 p-le 3 kuuluvad B kategooria alla muu hulgas autod, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Lähtudes sellest, et M.N juhtis väärteoprotokolli kohaselt sõiduautot (M1), registrimärgiga 127 ATR, ja tal oli kehtiv B kategooria juhiluba ning tema juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, siis võib asuda seisukohale, et tal oli 01.07.
  4. a kella 2 ajal olemas antud mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuigi M.N oli Lõuna Prefektuuri 28.11.
  5. a ostusega mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu, ei saa kohus teda lugeda juhtimiselt kõrvaltatuks ka 01.07.
  6. a. Lõuna Prefektuuri 28.11.
  7. a otsus on käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. Vastavalt HMS § 60 lg-le 1 loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt muu hulgas kuni kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna antud otsuse järgi kõrvaldati M.N mootorsõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni ja see oli tal 01.07.
  8. a olemas, siis saab järeldada, et haldusaktiga pandud kohustus oli täidetud ja see ei kehtinud enam 01.07.
  9. a. LS § 95 lg 2 teise lause kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
(5)3 4-12-3045 Kohtu arvates sätestab LS § 95 lg 2 teine lause üksnes tingimuse, mis juhul võib piiratud juhtimisõigusega isik autot juhtida, ning see ei ole käsitletav erinormina LS § 94 lg 1 suhtes ega võta seetõttu piiratud juhtimisõigusega isikult veel ära juhtimisõigust. Taolise korra eiramine piiratud juhtimisõigusega isiku poolt on kvalifitseeritav liiklusnõuete muu rikkumisena, mis toob kaasa vastutuse LS § 242 järgi. Kuna M.N omas piiratud juhtimisõigust, kuid eiras 01.07.2012. a sõiduauto juhtimisel LS § 95 lg 2 teises lauses sätestatud tingimust (tema kõrval ei olnud seaduslikku esindajat ega seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikut) ning sellega liiklusohtu ei tekitatud, siis kvalifitseerib kohus menetlusaluse isiku poolt toimepandu ümber LS § 242 lg 1 järgi. Nimetatud väärteo pani M.N toime tahtlikult, sest autot juhtides oli ta teadlik, et ilma seadusliku esindaja või viimase poolt volitatud isiku kõrval olekuta, rikub ta LS § 95 lg 2 teises lauses sätestatud nõuet. Kohus ei ole tuvastanud eelmärgitud tegude puhul M.N-i õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. Arvestades asjaolu, et M.N pani ühe teoga (mootorsõiduki juhtimisega) toime kaks erinevat väärtegu, siis tuleb talle mõista karistus

§ 63

lg 1 alusel vaid LS § 224 lg 2 järgi, s.o raskeima seadusesätte alusel.

§ 56

lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on üks raskematest liiklusseaduse rikkumistest, sest selle tagajärjel seatakse ohtu ka teisi liiklejaid. Taolise rikkumise pani menetlusalune isik toime esmakordselt. Samas on ta varem ühel korral juhtinud mootorsõidukit ilma seadusliku esindaja või viimase poolt volitatud isiku kõrval olekuta. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud M.N-i karistust raskendavaid asjaolusid. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning menetlusaluse isiku alaealisust, siis leiab kohus, et edaspidistest süütegudest hoidumiseks ja tagamaks õiguskorra kaitsmise huvisid on M.N seekord võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast natuke väiksemas – 140 trahviühiku (ehk 560 euro) – ulatuses, kuid kohaldada tuleb ka lisakaristust – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 ps 1 sätestatud alammääras. Kuna M.N on kinni peetud 01. – 02.07.2012. a, s.o sisuliselt 2 päeva (tl 2), siis tuleb

§ 68

lg 2 alusel arvata kinnipidamine tema karistusaja hulka ning lugeda tal karistusest ärakantuks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses. Seega jääb menetlusalusel isikul kandmisele rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 480 eurot. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on suvel võimalik saada tööd ning muu vara tal kohtule teadaolevalt puudub, siis määrab kohus rahatrahvi tasumise

§ 66

lg 2 alusel ositi 3 järjestikulise kuu jooksul ning kohustab teda tasuma rahatrahvist hiljemalt 31.07.

  1. a 160 eurot, hiljemalt 31.08.
  2. a 160 eurot ja hiljemalt 28.09.
  3. a 160 eurot.

(5)4 4-12-3045 Lähtudes V™S § 38 lg-st 1 ning KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 180 lg-st 1 jätab kohus menetluskulu – 58,40 eurot – täielikult menetlusaluse isiku enda kanda, sest antud summa ei ole suur ja ta saab varsti täisealiseks. Kuna menetlusalusel isikul puudub praegusel hetkel kindel sissetulek, siis pikendab kohus tema menetluskulu tasumise tähtaega kuni 5 kuuni kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus V™S §-dest 107 lg 1 p 1; 108 – 111. Lembit Käis kohtunik
(5)5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.