4-13-444/5

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 18.02.2013 Tallinn koht Väärteoasja number 4-13-444 (2316,13,000075) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk Diana Smirnova Väärteoasi R.S-i väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Kesklinna politseijaoskond; asukoht: Kolde pst 65, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Liisi Närep. Menetlusalune isik R.S isikukood: xxx; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; töötab restoranis, kokk; elukoht: xxx; varem väärteokorras karistatud. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1 järgi ja karistada arestiga 15 päeva.

1. Süüdi mõista R.S NPALS § 15
2. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).
3. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et R.S võib aresti kanda ositi, kuid mitte vähem, kui 3 (kolm) ööpäeva korraga.
4. R.S tuleb arest ära kanda hiljemalt 15.04.2013.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada R.S-i suhtes sundtoomist arestimajja.
5. Välja mõista R.S-ilt riigi tuludesse ekspertiisitasu 35,00 eurot. 1
6. Eksperitiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on
7. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele allkirja vastu kätte antud 18.02.
8. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 03.01.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1344653 kohaselt R.S 03.01.2013 kella 20:57 Tallinnas, Puhangu 1A juures bussipeatuses oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärtegu on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga; - menetlusaluse isiku enda ütlustega (sh väärteoprotokollis); - tunnistaja Andrei Kurešnjaki ütlustega; - passi koopiaga; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga; - joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga; - karistusregistriga. 1 Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista R.S NPALS § 15 järgi kvalifitseeritavas väärteos ning taotles tema karistamist arestiga 9 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: R.S on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toimepanemist. Isikule eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja palus R.S-ilt välja mõista ka joobe tuvastamisega seotud kulu 35,00 eurot. Menetlusaluse isiku seisukoht: Menetlusalune isik selgitas, et töötab ametlikult Lido toitlustuskohas kokana, 01.03.2013 saab tal töötatud 6 kuud. Igakuine sissetulek on ca 500,00 EUR neto. Tal on kindel elukoht, samuti elukaaslane, kellega kasvatab elukaaslase 2 alaealist last. On käinud võõrutusravil – programm kestis 1 aasta, käib regulaarselt kirikus ja üritab narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Käesolev episood on kahetsusväärne eksitus – tal olid rasked ajad ja libastus. Eelnevalt määratud rahatrahvid on esitatud sundtäitmiseks, kohtutäituri juures järjekorras. Töötab graafiku alusel – on pikk nädal ja 2 lühike nädal. Puhkust saaks võtta mais
9. Kui võimalik, siis aresti kandmine määrata osade kaupa. Kohtu seisukoht: Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks R.S-i poolt narkootikumide tarvitamise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R.S tarvitas 03.01.2013 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis on fikseeritud R.S-i ütlused, mille kohaselt on protokolliga tutvunud ning palub rahatrahvi asendada aresti või töötundidega. Tunnistaja Andrei Kurešnjaki ütlustega on tõendatud, et 03.01.2013 olles patrullis koos Pelle Proosaga märkasid kell 20:57 Puhangu 1A aadressil meesterahvast üksi seismas ja tegemas imelikke liigutusi, mis seisnesid selles, et ta seismise ajal vahel järsult kükitas, siis hüppas kiirelt püsti tagasi. Paar sekundit hiljem hakkas tantsimisliigutusi tegema ja siis jälle kükki ja püsti ning tegi sarnaseid liigutusi korduvalt. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast/aktist nähtuvalt tuvastati ekspertiisi käigus, et R.S oli tarvitanud fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad I nimekirja. Fentanüül kuulub II nimekirja ning on seega narkootilised ained. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnagul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistatada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 1 R.S pani NPALS § 15 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et R.S-i karistamine rahatrahviga ei ole mõeldav: isik andis ütlusi selle kohta, et eelmised rahatrahvid on esitatud sundtäitmiseks; samuti ei ole rahatrahvid avaldanud 3 soovitud mõju – R.S on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Kohus märgib, et raskeid olukordi saab lahendada ka muul moel, kui narkootikume tarvitades; R.S-i ütlustest nähtuvalt on ta osalenud võõrutusprogrammis, seega oleks kohasem stressiolukorras otsida abi muul viisil (tugigrupid jms). Kohus leiab, et ainuvõimalikuks karistusliigiks on arest. Aresti määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et R.S on eelnevalt sarnase teo eest karistatud lühiajaliste arestidega, seega ei ole isiku mõjutamine sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva arestiga enam kohane. 1 Kohtu hinnangul tuleb R.S 03.01.2013 toimepandud, NPALS § 15 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistada arestiga 15 päeva. Kohus võtab arvesse asjaolu, et isik töötab ametlikult ning tema resotsialiseerumisel on äärmiselt oluline kindla töösuhte jätkumine. Seega võib R.S talle määratud aresti kanda ositi, kuid mitte vähem, kui 3 ööpäeva korraga. Arest peab olema kantud hiljemalt 15.04.
10. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub R.S-ilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 eurot (kolmkümmend viis eurot) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. Kohtunik: 4