← Eesti

4-12-3022/30

Väärteoasi nr 4-12-3022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2012.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-3022 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi H.M-i kaebus Ida Prefektuuri 13.06.2012 otsusele väärteoasjas nr 2402,12,000865, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Väärteoasja arutamise aeg 30.10.2012 avalikul kohtuistungil Ida Prefektuuri esindaja Alvar Ottokar Kaebuse esitaja H.M isikukood xxx, elukoht: xxx H.M-i kaitsja Andrei Matvejev Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Jätta rahuldamata H.M-i kaebus ning jätta muutmata Ida Prefektuuri 13.06.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,000865 millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Rahatrahv tasuda 3-kuulise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220125161526 selgituseks: H.M nr. 4-12-3022 rahatrahv. 1 Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on H.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.12.2012 kell 15.

  1. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. MENETLUSE KÄIK: H.M-i kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB 1315043 selle kohta, et xxx 17.34 juhtis ta mootorsõidukit xxx asulavälisel teel kiirusega 119+/- 8 km /tunnis. Teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/ tunnis. Ületas kiirust mitte vähem kui 21km tunnis. Kiirus mõõdetud Stalker II MDR nr. AS
  2. Sõidukijuht rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll tõlgiti menetlusalusele isikule ja on temale arusadav, mille kohta H.M andis allkirja väärteoprotokollile. Väärteoprotokollis loetleti tõendid: menetluse isiku ülekuulamise kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Video ja tunnistaja Heiki Lindus. protokoll ja Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis 17.05.2012 märgitud liikluspolitseinik K. Ilves teostades riiklikku järelevalvet kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR nr. AS00656, mille taatlustunnistus on nr. TRSS-
  3. Mõõtmise tehiolud: asulaväline tee, sademeteta hea nähtavus valgel ajal. Patrullauto liikus ja vastassuunas läheneva objekti kiiruse mõõtmine toimus liikuvat sõidukist. Juht sooritas möödasõitu liikuvat sõidukist. Kohtuistungil esitati mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS -11/00159 kiirusemõõturi Stalker II MDR nr. AS 006506 H.M-i rikkumine kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi ja sõidukijuht rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätteid. Seadme lugemi näit 119 +/- 8 km tunnis ja sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/tunnis. juht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat ning juhile näidati fikseeritud näitu. Kohtuistungil esitatud vaatamiseks video menetlusosalistele ja väljatrükk kahel lehel videosalvestusest. Otsusega väärteoasjas nr. 2402,12,000865 13.06.2012 karistas Ida Prefektuuri kohtuväline menetleja H.M lubatud kiiruse ületamise eest mitte vähem kui 21 km/tunnis rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldati lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. 29.06.2012 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Viru Maakohtule, milles palus tühistada 13.06.2012 Ida Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi üldmenetluse otsus Valeri 2 H.M-i kohta ja lõpetada menetlus väärteoasjas leides, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. KOHTU POOOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2402,12,000865, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühikut summas 300 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks - tuleb jätta muutmata ja H.M-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus uuris kogutud tõendeid, mis kinnitavad H.M-i süülist käitumist ja kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkust. H.M-i kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB1315043 17.05.2012 kell 17.34 selles, et ta juhtis mootorsõidukit BMW Tallinn-Narva maanteel 172.km-l Toila vallas kiirusega 119+/8 km. Teelõigul lubatud suurim kiirus 90 km/h. Seega ületas H.M kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Mõõtevahend Stalker II MDR nr. AS
  4. Mõõtevahendi Stalker II MDR nr. AS 006506 taatlustunistuse nr. TTRSS 11/00159 koopia esitatud kohtuistungil ja sellest nähtub, et kiirusemõõteseade on taadeldud 20.12.2011 ja vastab MKM 12.12.2006 määruse nr. 104 lisa 1 p. 8.2 sätestatud nõuetele. H.M-ile on allkirja vastu tutvustatud menetlusaluse õigused ja kohustused. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tlk.17) nähtub, et H.M-i juhtimisel mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga 606 VAL liikumiskiirust mõõdeti 17.05.2012 kell 17.34 Toila vallas Tallinn-Narva mnt 172 km-l. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat ja esitatud videolõik kajastab otseselt väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise asjaolusid ja täpsustab menetlusaluse isiku ütlusi tema poolt teostatud möödasõidu manöövrist. Mõõtmine toimus sirgel teelõigul ja vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmine toimus liikuvast politseisõidukist. Kohus märgib, et Vaatamata sellele, et kiirusemõõteseadme protokollis on märgitud, et selle koostas K.Ilves, nähtub protokolli lõpposast, et selle protokollis tunnistaja ja protokollija H.Lindus Antud asjaolu silmas pidades juhindub kohus Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-69-05 9.09.2005 KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 31-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena. Kohus hindab vanemliiklusametniku H.Linduse ütlusi tõendina, mis kinnitavad videosalvestise vahendusel menetluse käiku visuaalselt jälgitava tõendi abil H.M-i juhitava sõiduki poolt lubatud kiiruse ületamist antud teelõigul. Kiiruse ületamine tekitas ohtu ka vastutulevale politseisõidukile, mille juhina H.Lindus oli sunnitud oma sõidurea tee serva liikuma kokkupõrkeohu vältimiseks, et H.M saaks möödasõidumanöövri lõpetada. Objekt sooritas möödasõitu. Vastavalt LS § 2 p 44 on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. H.M selgitas ka kohtuistungil, et ta soovis eesliikuvast sõidukist mööda sõita, kuid see tõstis samuti kiirust ja seetõttu pidi omakorda sõidukiirust möödasõidu lõpetamiseks 3 suurendama, et vältida ohtu vastutulevatele sõidukitele. H.M selgitas, et ei ületanud kiirust 90 km tunnis kuid spidomeetrit ei vaadanud. Kohtuistungil uuritud videosalvestisest nähtub sõiduauto BMW liiklemine möödasõidul ja sõiduki suureneva kiiruse näitude samaaegne kajastamine radaril, kusjuures selgelt on näha, et möödasõitu sooritava sõiduki kiirus ületab antud teelõigul lubatud suurima kiiruse s.o 90 km tunnis. Sõiduk, millest H.M mööda sõitis, liikles oma sõidureas ja kuna teelõik, milles suurim lubatud kiirus 70 km tunnis lõppes videolõigul nähtava sirge teelõigu alguses, oli oma sõidureas sõitva sõiduki juhil õigus kiirendada kuni 90 km-ni tunnis. H.M oli kohustatud juhinduma Liiklusseaduse § 52 lg 1 p 1 Möödasõidukeeld

(1)Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita: 1) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused; Peale selle oli H.M kohustatud juhinduma LS § 50 lg 5 p 3 sätestatut kuid rikkus nimetatud sätet: Juht ei tohi sõita kiiremini: 1)… 2) … 3) liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km tunnis. Möödasõidu sooritamisel peab sõidukijuht arvestama LS § 51 lg 4 sätestatut, kuid H.M eiras sätet.
(4)Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, . H.M möödasõitu ei katkestanud vaid ületas lubatud sõidukiirust. Seega H.M-i sõnul, kiirendas kiirust temale ootamatult sõiduk, millest ta möödasõitu sooritas, mistõttu liiklusohu tõttu pidi H.M samuti kiirust suurendama. Vastusõitev politseisõiduki juht oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks oma sõidureas liikuma võimalikult tee parempoolsele teepeenrale lähedale, et vältida kokkupõrget H.M-i juhitava möödasõitu sooritava sõidukiga. Kohus hindab H.M-i käitumist eeltoodud LS § 51 lg 4 sätte eiramisena ja leiab, et H.M-i õiguspärane käitumine olnuks möödasõidu kohene lõpetamine juhindudes LS § 51 lg 4 ja oma sõiduritta tagasireastumine, sest tema poolt juhitava sõiduki kiirus ületas lubatud sõidukiiruse antud teelõigul. H.M-i poolt juhitava sõiduki lubatud kiiruse ületamine oli möödasõidul mitte vähem kui 21 km tunnis. Videosalvestisest fotona väljatrükilt fototabelil nr 1 (3 fotot) nähtub, et 17.05.2012 kell 17:34 sõiduk BMW sooritas möödasõitu(foto nr.1) ja tablool (foto nr.2) on kajastatud kiirus 119 km/tunnis ning fotol nr 3 lõpetab sõiduk möödasõidu manöövrit. Väärteoprotokollis ei kajastu asjaolu, et H.M-ile inkrimineeritakse LS § 51 lg 4 sätetest tulenev rikkumine vaid möödasõidu vajadusega põhjendas ja õigustas H.M enda poolt juhitava sõiduki sõidukiiruse ületamist. Seega kohus märgib, et ka H.M-i möödasõiduga seostatav kiiruseületamine ei tugine seaduslikule alusele ja ei saa olla lubatud sõidukiiruse ületamist õigustav käitumine. 4 Kohus loeb asjakohaseks tõendiks kohtuvälise menetleja 13.06.2012 otsuse (4-123022)H.M-i kohta, mille originaaldokumendi esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule kohtuistungil, on alla kirjutatud Alvar Ottokari poolt omakäeliselt, mida ta kohtuistungil kinnitab kuid ekslikult oli kohtule saadetud ilma kohtuvälise menetleja allkirjata otsuse koopiaeksemplar ja antud asjaolu sai teatavaks alles kohtuvälisele menetlejale kohtuistungil. Nimetatud otsuse allkirjastatud eksemplari esitas A.Ottokar kohtuistungil temaga kaasasolnud väärteoasja dokumentide pakist eraldades ja vahetut otsuse allkirjastamist kohtuistungil ei A.Ottokari poolt ei toimunud. Seega loeb kohus Ida Prefektuuri poolt kohtule edastatud väärteodokumentide edastamisel eksituse tõttu allkirjata otsuse edastamise ja loeb õigeks asjaolu, et 13.06.2012 kuupäevaga Otsus H.M-i kohta on allkirjastatud õigeaegselt ja pädeva allkirjastaja poolt. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud ja esitas kaebuse õigeaegselt otsuse peale. H.M-ile kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmata jätmisel arvestab kohus, et karistuse mõistmisel on põhjendatult arvestatud H.M-i üleastumise raskust s.o vastavalt LS § 227 lg 2 sanktsioonis ettenähtud üle keskmise määra. Kohtuväline menetleja on arvestanud asjaoluga, et ka varem on H.M karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid samalaadseid rikkumisi see ei ole suutnud ära hoida. H.M ei kahetsenud toimepandut puhtsüdamlikult, vaid õigustab rikkumise asjaolusid oma tööalase vajadusega. Samas aga leiab, et tal on võimalus töösõitudel kasutada autojuhti. Seega H.M-i vastutust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei ilmnenud ka vastutust raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et H.M-i poolt väärteo toimepanemine oli tahtlik, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad ja isik on süüdi temale inkrimineeritud rikkumises. Kohus leidis, et ka lisakaristuse mõistmine H.M-ile s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on põhjendatud ja kohaldatud eesmärgil, et isik edaspidi oleks liikluses tähelepanelik ja tahtlikult ei eiraks liikluskorraldusalastes õigusaktides sätestatut. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.