← Eesti

1-03-143/28

Obsah (5)§ 209§ 65§ 68§ 69§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.08.2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-03-143 Kohtunik Anu Ammer Süüdimõistetu H.Z, isikukood: xxx, elukoht xxxx; Viibis vahi

§ 209

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalhooldaja 08.10.2003 erakorralise läbivaatamine H.Z-i suhtes Kriminaalasi Menetlustoiming ettekande RESOLUTSIOON:

  1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja 08.10.2003 erakorraline ettekanne, kus taotletakse H.Z-i suhtes temale Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
  2. Jätta H.Z-i kantud menetluskulud summas 1 500 (üks tuhat viissada eurot) eurot Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt H.Z-i kasuks välja 1 500 (üks tuhat viissada eurot) eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. H.Z mõisteti Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 otsusega süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati 19.04.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuu vangistuse võrra ning loeti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest

§ 68

alusel luges kohus kantuks eelvangistuses viibitud aja 12 päeva, misjärel H.Z jäi kanda 1 aasta 7 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendas kohus vangistuse 2352 tunni üldkasuliku 1 tööga (ÜKT), mille tegemise ajaks määrati

§ 69lg 3 alusel 2 aastat.

H.Z-ile määrati kriminaalhooldaja ning ta allutati

§ 69lg 4 alusel käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja esitas 15.04.2003 erakorralise ettekande H.Z-i ÜKT tegemise peatamiseks, kuna H.Z oli teatanud, et ta elab ja töötab xxxx, mistõttu ei ole tal võimalik xxxx ühiskondlikku tööd sooritada. 27.05.2003 arutati kohtuistungil kriminaalhooldaja taotlust H.Z-i ühiskondliku töö tegemise aja peatamiseks. H.Z kohtuistungile ei ilmunud. Kohtunik tutvustas kohtuistungil Järva Maakohtu määrust, millega oli 20.05.2003 kuulutatud H.Z tagaotsitavaks. Prokurör taotles ka käesolevas asjas H.Z-i tagaotsitavaks kuulutamist ja tabamisel vahi alla võtmist. Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määrusega kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks ning valiti temale tõkendina vahi all pidamine. H.Z Kriminaalhooldaja esitas 08.10.2003 erakorralise ettekande, milles ta loobus 15.04.2003 esitatud erakorralise ettekande taotlusest peatada üldkasuliku töö sooritamise aeg ja palus pöörata täitmisele H.Z-ile Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistus. 10.06.2013 vahistati H.Z Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määruse alusel Tallinna Lennujaamas. Tartu Ringkonnakohus tühistas 24.07.2013 määrusega Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määruse H.Z-i vahistamise kohta ja vabastas tema viivitamatult vahi alt. Tartu Ringkonnakohus leidis, et Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 otsuse täitmise tähtaeg on aegunud ning sellest tulenevalt ei ole Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määrus H.Z-i vahistamise kohta enam seaduslik. Kohtumääruse põhjendus. 1. Maakohus on seisukohal, et Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 otsuse täitmise tähtaeg, millega H.Z mõisteti süüdi, on aegunud. Seega tuleb jätta rahuldamata ka nimetatud otsuse täitmiseks 08.10.2003 esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 otsus jõustus 21.01.2003.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seega pidi kohtuotsuse täitmine aeguma 21.01.2006. Kuna H.Z ei ilmunud Lääne-Viru Maakohtus 27.05.2003 toimunud kohtuistungile ega olnud mõni päev varem ilmunud ka Järva Maakohtu 20.05.2003 kohtuistungile, siis kuulutas LääneViru M aakohus 28.05.2003 määrusega H.Z-i tagaotsitavaks ning kohaldas tõkendina vahi all pidamist. 20.05.2003 oli samad tõkendid määranud H.Z-ile Järva Maakohus. Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määrusest nähtuvalt oli alus arvamaks, et isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Selleks ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest, peatub

§ 82

lg 1 p-st 2 tulenevalt kohtuotsuse täitmise aeg.

§ 82

lg 1 p 4 kohaselt on otsuse täitmine peatunud ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Kuivõrd kohtule edastatud andmete kohaselt viibis T. 2 H.Z perioodil 2003 – 2008 välismaal ei saanud teda välisriikidest välja anda, kuna ta viibis vabaduses ning ei olnud võimalik tema asukohta kindlaks teha. Seetõttu olid täidetud otsuse täitmise aegumise peatumise tingimused

§ 82lg 1 p 4 kohaselt.

12.03.2009 sai Keskkriminaalpolitsei teabebüroo kinnituse Aix en Province’i Cour d’Appel’is peaprokuröri kabinetist Prantsusmaalt, et H.Z on süüdi mõistetud ning karistatud 4aastase vangistusega, samuti et H.Z antakse Saksamaale 2013. a üle. Kui isik on süüdi mõistetud ning kannab karistusena vangistust, siis ei saa enam tema karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kõne alla tulla. Seega langes ära

§ 82lg 2 p 1 sätestatud aegumise peatumise alus.

Samuti leiab kohus, et puudusid takistused taotluse esitamiseks H.Z-i väljaandmiseks ja riik oleks suutnud tagada H.Z-i suhtes karistuse täitmisele pööramise juba 2009. aastal. Sellest tulenevalt langes aegumise peatumise alusena ära ka

§ 82lg 2 p 4 ning Lääne

Viru Maakohtu 10.01.2003 otsuse täitmise aegumistähtaeg kulges edasi ja käesolevaks ajaks on see aegunud. Kuna kohus on tuvas tanud, et Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 otsuse täitmise aegumistähtaeg on aegunud, siis pole alust seda otsust täita ja kriminaalhooldaja 08.10.2003 erakorraline ettekanne, mis oli esitatud Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 otsuse täitmiseks, tuleb jätta rahuldamata.

  1. Kuivõrd T. Elbrech viibis alusetult vahi all alates 10.06.2013 kuni 24.07.2013, s.t 45 päeva on tal õigus taotleda hüvitist alusetult vahi all viibitud aja eest seaduses sätestatud korras.
  2. H.Z-i kaitsja poolt esitatud taotlusest nähtuvalt kandis H.Z menetluskulud valitud kaitsjale makstud tasu näol summas 1 500 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades asja keerukust peab kohus kaitsjale makstud tasu summat mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus, kohaldades analoogia korras KrMS § 181 lg 1, mille kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, jätab H.Z-i poolt kantud menetluskulud summas 1 500 eurot riigi kanda ja mõistab Eesti Vabariigilt H.Z-i kasuks välja 1 500 eurot menetluskulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.