4-13-2869/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2869 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus kaebuse tähtaja ennistamata jätmises, kaebuse läbi vaatamata jätmises ja tagastamises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusvälise isiku U.H (U.H) kaitsja Raivo Edala määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 194 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2013 määrus muutmata ning menetlusaluse isiku U.H kaitsja Raivo Edala määruskaebus rahuldamata. V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD
4. U.H kaitsja Raivo Edala esitas 09.05.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse PPA Ida prefektuuri 11.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,
5. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 08.05.
6. Tähtaja ennistamise taotlust kaebuse esitamisel ei esitatud.
7. Viru Maakohus, juhindudes V™S § 118 lg 2 p-st 1, jättis oma 20.05.2013 määrusega nimetatud kaebuse läbi vaatamata kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu. Nimetatud määrus saadeti menetlusalusele isikule, kes sai selle kätte 27.05.2013 ja 31.05.2013 tema kaitsja R. Edala elektroonilisele aadressile (XXX ).
8. U.H ei ole Viru Maakohtu 20.05.2013 määruse peale määruskaebust esitanud. Tema kaitsja esitas 12.06.2013 maakohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles palub ennistada Viru Maakohtu 20.05.2013 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg, põhjendades taotlust statsionaarsel ravil viibimisega ajavahemikus 21.05.2013-10.06.
9. Taotlusele on lisatud Jelizaveta Vassiljeva töövõimetuslehe koopia ja 10.06.2013 R. Edala kohta väljastatud tõendi koopia. Määruskaebust, mille esitamiseks kaebetähtaja ennistamist taotleti, taotlusele lisatud ei ole. ESIMESE AS™E KOHTU MÄÄRUSE SISU
10. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, esitatud taotlusega ja selle lisadega, asus seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Taotlusele lisatud ravil viibimist kinnitava tõendi koopia ei sisalda teavet selle väljastanud arsti kohta ega arsti allkirja ja pitserit. Seega ei ole tõend nõuetekohane. Peale seda kohus arvestab, et R. Edala kaitsealune U.H sai Viru Maakohtu 20.05.2013 määruse kätte isiklikult, seega oli tal võimalus esitada määruskaebus kaebetähtaja jooksul ning vajadusel valida endale teine lepinguline kaitsja. Kaebuse tähtaegselt esitamata jätmine lepingulise kaitsja poolt on käsitatav kaitsja ja kaitsealuse vahelise lepingu rikkumisena, millest tulenevad probleemid tuleb lahendada lepinguosaliste eneste vahel (RKKK 3-1-1-121-99 p 2). Arvestades ülaltoodut, leidis kohus, et menetlusaluse isiku U.H lepingulise kaitsja poolt tähtaegselt määruskaebuse esitamata jätmine (määruskaebust ei ole kohtule käesoleva ajani esitatud), ei saa olla põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks ning R. Edala 12.06.2013 kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
11. Viru Maakohtu 20.06.2013 määruse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku U.H lepinguline kaitsja R. Edala, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaebuse esitaja märgib kokkuvõtvalt järgmist. 5.1 Juhul, kui maakohus leidis, et kaitsja poolt 16.06 esitatud taotlus on puudustega, pidanuks kohus määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest alles seejärel saab jätta taotluse läbi vaatamata. 5.2 V™S § 193 kohaselt saab menetluse pool esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul vaieldava määruse tegemisest. Maakohtu määruse sai U.H kätte alles 7 päeva, kaitsja aga 11 päeva (s.o 1 päev pärast kaebetähtaja lõppemist) pärast selle tegemist. U.H ei olnud teadlik R. Edala haiglas viibimisest ning kõik menetlusdokumendid olid kaitsja käes. Nii lühikese aja jooksul (3 päeva), ei olnud menetlusalusel isikul võimalik endale uut kaitsjat leida. Samuti puudusid U.H õigusalased teadmised menetluse tähtaegadest ja nende tagajärgedest. Maakohus, saates määruse R. Edalale alles 11 päeva peale selle koostamist (s.o päev hiljem, kui lõppes edasikaebamise tähtaeg), tegi sisuliselt võimatuks määruskaebuse õigeaegse esitamise, mis tingis edasikaebamise möödalaskmise U.H poolt. 5.3 Alusetu on ka kohtu väide, et koos menetlustähtaja teistmise taotlusega pidanuks kaebaja esitama ka kaebuse vaieldava määruse peale. V™S §-d 179-188 seda ette ei näe. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
12. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 20.06.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohus on tuvastatud asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ei esine ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2 6.1 Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab menetleja hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTK 3-221-40-11, p 16). 6.2 Käesoleval juhul maakohus tähtaega ei ennistanud, kuivõrd leidis, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Taotlusele lisatud ravil viibimist kinnitava tõendi koopia ei sisalda teavet selle väljastanud arsti kohta ega arsti allkirja ja pitsatit, mistõttu ei saa tõendit pidada nõuetekohaseks. Maakohus märkis, et menetlusalune isik sai 20.05.2013 määruse kätte isiklikult ning tal oli võimalus esitada sellele tähtaegselt kaebus või valida endale uus kaitsja. 6.2.1 Menetlusaluse isiku esindaja leidis määruskaebuses, et kohtul lasub kohustus anda tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks ja alles seejärel on õigus kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu käesoleval juhul, et tõendi puudulikkuse tõttu tulnuks anda täiendav tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et isikul lasub kohustus tõendada, et kaebuse tähtajaliseks esitamata jätmiseks esinesid mõjuvad põhjused. Sellise tõendamiskoormise kandmine eeldab vastavate põhjenduste ja neid tõendavate dokumentide esitamist. Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et R. Edala on esitanud mõjuva põhjuse tõendamiseks arstitõendi, millel aga puudusid nii teave selle väljastanud arsti kohta, allkiri kui ka pitsat. Sellist puudust ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebuse puuduseks V™ seadustiku mõttes, vaid tõendile esitatavaks puuduseks, mille vastuvõtmisest on kohtul õigus keelduda. Nii peaks R. Edala kui õigusteadmistega isik teadma, et tõend, millel puuduvad kõik vajalikud rekvisiidid (allkiri, pitsat, tõendi andnud isiku nimi) ei ole kohtu poolt aktsepteeritav nõuetele mittevastavuse tõttu. Veelgi enam – ehkki kohtupraktikas on aktsepteeritud objektiivsete takistustena, mis annavad kohtule õiguse ennistada kaebetähtaeg m.h isiku rasket haigust, ajutise vaimutegevuse rike vms (RKKK 3-1-1-94-09 p 3, 3-1-1-14-04, p 8.3, 3-1-1-14403, p 8), ei nähtu käesoleval juhul arstitõendilt ka R. Edala diagnoos (arstitõendis on diagnoos tähistatud sümboliga Z), mis teeb võimatuks kontrollimise, kas isikul oleks talle pandud diagnoosi tõttu objektiivselt raskendatud kaebuse tähtaegne esitamine. Ringkonnakohtu kahtlusi selles süvendab teadmine, et ajal, mil R. Edala väidetavalt viibis haiglaravil, on ta 28.05 ja 31.05 saatnud kohtule digitaalselt allkirjastatuna taotlusi menetlustähtaegade pikendamiseks ja määruskaebusest nähtuvalt saanud ka kätte kohtudokumente. Seega, isegi juhul, kui R. Edala viibis haiglaravil, ei olnud tal eeltoodut arvestades objektiivselt takistatud kaebuse tähtaegne esitamine või korralduste tegemine menetlusaluse isiku U.H kaitseõiguse tagamiseks. Kuivõrd ennistamise küsimuses on kohtul diskretsiooniõigus, puudub menetlusalusel isikul õiguspärane ootus, et tähtaegade möödalaskmisel tähtaeg kohtumäärusega ennistatakse. Õigusteadmisi omava isikuna peaks R. Edala teadma, et kohtulahendi edasikaebetähtaeg tuleb seadusest ja selle edasilükkamine ei ole võimalik. 6.2.2 Ekslik on ka R. Edala arusaam, et kuna U.H sai Viru Maakohtu
13. mai määruse kätte
14. mail, jäi tal kaebuse esitamiseks aega vaid 3 päeva, kaitsjal omakorda ei jäänudki määruskaebuse kohaselt aega, kuna ta sai nimetatud määruse kätte
15. mail. Ringkonnakohus selgitab, et V™S § 193 lg 1 II lause kohaselt juhul, kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu määruses on tehtud ka vastavasisuline viide. Kuivõrd menetlusalune isik sai määruse kätte allkirja vastu
16. mail, algas kaebetähtaja kulgemine sellele järgnevast päevast. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul nii U.H, kui ka tema kaitsjal piisavalt aega kaitseõiguse tagamiseks vajalike toimingute tegemiseks. 3
17. Ringkonnakohus selgitab üksiti, et väärteoasjades ei ole isikul riigilõivu tasumise nõuet, mistõttu on kaebuse esitajal mõttekas taotleda riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse
18. jao järgi.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus U.H esindaja taotluse maakohtu määruse tühistamiseks rahuldamata. Maarika Kuusk Kohtunik 4