4-13-3812/6

Väärteoasi nr.4-13-3812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. juulil 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Triin Piilberg K – J Vaab Kaebuse sisu H.P `i 10.06.2013.a. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 28.05.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,13,004775 H.P, isikukood: XXX, elukoht: XXX. Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: H.P kohtuvälise menetleja esindaja: Margus Pihl. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON H.P `i kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 28.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,004775 osaliselt ning nimelt osas, mis puudutab H.P `ilt Liiklusseaduse § 236 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks. Teha uus otsus ning jätta H.P `ilt Liiklusseaduse § 236 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv kokku summas 840,00 eurot tasumisele 12 osas igakuiselt summas 70,00 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 28.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,004775 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.07.2013.a.. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 28.05.2013.a. väärteoasjas nr 2302,13,004775 tehtud otsusega tuvastati, et H.P juhtis 03.04.2013.a. kell 19:45 Harju maakonnas, Maardu linnas, Kallasmaa tn. 5 juures mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Hansa Liising Eesti AS'le ja VP`le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik H.P rikkus sellega Liiklusseaduse § 16 lg. 1 ja Liiklusseaduse § 169 lg. 5 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 223 lg. 1 ja Liiklusseaduse § 236 lg. 1 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset pole menetlusalune isik esitanud. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja nii tunnistajate kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud inimesele tervisekahjustus ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tahtlikult toime pandud tegu ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Nii liiklusõnnetuse põhjustamise kui ka sündmuskohalt lahkumise eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad s.h juhtimisõiguse äravõtmine nii lisa kui ka põhikaristusena ja arest. Liiklusõnnetus toimus elurajoonis korterelamute vahetus läheduses, kus üldjuhul on sellisel kellaajal liikumas mitmed jalakäijad s.h lapsed. Seega olid potentsiaalselt menetlusaluse isiku tegevuse tõttu ohtu sattunud mitmed inimesed. 2 Tulenevalt eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvides ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult käituma leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud range karistuse määramine ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja H.P `ile karistuseks Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel rahatrahvi 135 trahviühiku ulatuses, s.o. 540 eurot, Liiklusseaduse § 236 lg. 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300.00 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU H.P esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada temale Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl `i 28.05.2013.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302,13,004775 määratud rahatrahvi ja tühistada otsus lisakaristuse osas. H.P avaldab, et on nõus sellega, et sooritas otsasõidu oma naabri autole tekitades materiaalset kahju ja samuti tekitas kahju VP kuuluvale autole. Ta tunnistas seda ka ülekuulamisel, kahetses toimepandut. Kunagi varem ta ei ole rikkunud liikluseeskirju. Masina omanik kellele ta külge sõitis on tema tuttav, naaber, ja pärast liiklusõnnetust tuli naaber sündmuskohale ja nad leppisid kokku, et ta tasub mootorsõidukile tekitatud kahju. Peale seda läksid nad koju (igaüks oma koju). Tema auto ja kannatanu auto jäid samasse asendisse kui tema ebaõnnestunud manöövri sooritamisel. Keegi ei nõudnud politsei väljakutsumist. Ta küsis kannatanult konkreetselt, et kas on vaja politseid, millele sai vastuse, et klaarivad asjad ise. Ta ei keeldu siiamaani varalise kahju hüvitamisest. Ta saab aru, et formaalselt ta on rikkunud otsuses toodud seadusenorme, kuid faktiliselt ta ei põgenenud, ei peitnud ennast ei politsei ega kannatanu eest, kannatanu nõusolekul ei kutsunud ta politseid kohale. Arvab, et tal on asja kergendavad asjaolud: oma süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, remondikulude tasumine. Tal ei ole kehtivaid karistusi. Praegu on ta töötu. Väärteo sooritamise ajal oli ta tööl EM OÜ, Tallinn, kuid lahkus sealt omal soovil, kuna tööandja ei maksnud lubatud töötasu, ta ei ole võimeline tasuma sellist trahvi ja arvab, et see trahv on liiga suur, arvestades asjaolusid, arvab, et asja formaalne külg on võtnud võimu sisulise ja mõistliku karistuse üle. Tal on vana ema, kes on suhkruhaige, kellel on raskusi käimisega, elab insuliiniga. Ema pension on ainult 200 EUR. Ainuke, kes ema aitab materiaalselt on tema. Peale selle on emal vaja palju käia arstide juures, bussiga ema käia ei saa jalgade tõttu, sellepärast peab tema ema alati arstide juurde viima. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, §
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3