1-10-8363/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8363 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.K (M.K) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.K määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 15.09.2010 otsusega tunnistati M.K süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 11.10.2010 ja lõpp 11.02.
7. Viru Maakohtu 29.01.2013 määrusega jäeti M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu hinnangul oleks M.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt on M.K kaks korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust esimest korda. M.K on varasemalt karistatud varguse eest ja omavolilise sissetungi eest tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Tartu Maakohtu 31.08.2009 määrusest on näha, et M.K-le Tartu Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusega määratud katseaega pikendati 5 kuu võrra, sest süüdimõistetu ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Praegu kannab M.K karistust röövimise eest. Karistusregistri teatisest nähtub, et M.K on väärteokorras karistatud 14 korral, sealhulgas 6 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole M.K puhul eesmärki täinud ning võimaluse tekkimisel on süüdimõistetu eiranud kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et ta vabaduses hakkab õiguskuulekalt elama. 3.
10. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 25.01.2012, kuid karistused on kustunud. M.K omandab vanglas põhiharidust ning on läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP ja elektriku kursused. Vabanedes soovib ta elama asuda oma ema ja tema elukaaslase juurde ning talle on töökoha garanteerinud XXX OÜ. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium võimaldab M.K pärast elukoha vahetust õpinguid jätkata Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis. Enne vangistust isik oli tegevuseta ja tarvitas alkoholi. 3.
11. Maakohus leidis, et arvestades M.K poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane oli esimese astme varavastane kuritegu, röövimine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal, käitumiskontrolli ajal ei allunud kohutusele mitte tarvitada alkoholi), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ning eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. 3.
12. Maakohus oli seisukohal, et kriminaalhooldus ei osutaks M.K-le piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine (6 korral karistatud väärteokorras AS alusel ka katseajal) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt on ta mõjutatav ja kaasahaaratav. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid ning karistusasja lõpuni jäänud aeg – üle 1 aasta – on arvestades mõistetud karistuse suurust vägagi pikk, mistõttu ei oleks M.K vabastamine kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta omandab põhiharidust ning on läbinud sotsiaalprogrammi ja elektriku kursused, ei ole maakohtu hinnangul positiivsed muutused M.K puhul veel jõudnud juurduda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. M.K taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
14. Määruskaebuse kohaselt toetavad M.K vabastamist kriminaalhooldaja, vangla ja prokuratuur ning nad kõik leiavad, et ta on paranenud. M.K märgib, et on ära kandnud suurema osa karistusest, mis on oma eesmärgi juba täitnud ning karistusaja lõpuni on jäänud lühike aeg. Määruskaebuse kohaselt on M.K veetnud suure osa noorusest vanglas, saanud vanemaks, vigadest õppinud, mõistnud seaduse järgimise vajadust, käitunud viimase aasta vanglas hästi ning teeb edaspidi kõik selleks, et mitte vanglasse tagasi sattuda. M.K rõhutab, et teda vabanedes eesootavad tingimused on varasemast paremad, kuna ta on omandanud hariduse, läbinud sotsiaalprogramme, muutnud oma väärtushinnanguid ega suhtle enam halva seltskonnaga. Tal on vabaduses töökoht ning soovib gümnaasiumis õpinguid jätkata. -2-
15. Ringkonnakohus tegi 21.02.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril oli õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.02.
16. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et M.K määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M.K tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta M.K enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema eelnevale karistatusele, korduvale katseaja nõuete rikkumisele ja alkoholi tarvitamisest tulenevatele riskidele õigusvastase käitumise kordumiseks, on põhjendatud. 7.
19. Ringkonnakohus leiab samuti, et kuigi M.K käitumine vangistuses on viimase aasta jooksul olnud hea ning teda vabanemisel eesootavad tingimused toetavad, näitab M.K eelnev elukäik, et ilma range järelevalve puudumiseta ei suudaks M.K kriminaalhoolduse nõudeid täita ja õiguskuulekalt käituda. Arvestades ka M.K poolt katseajal toimepandud röövimise asjaolusid – grupis telefoni ja suitsupaki äravõtmiseks kannatanu pea piirkonda peksmine – ning mõistetud karistusaja pikkust, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul M.K vabastamine ligi kolmandiku võrra enne karistusaja lõppu ühtlasi kooskõlas karistamise üldpreventiivsete eesmärkidega.
20. Kuigi M.K on vabaduses lähedaste toetus, elukoht ning võimalus õpinguid jätkata ja töötada, ei ole need M.K eelnevat elukäiku arvestades ka ringkonnakohtu hinnangul tema õiguskuulekuse tagamiseks piisavad, kuna head elutingimused ei ole varasemalt teda kuritegude ja väärtegude toimepanemisest hoiduma mõjutanud. Ringkonnakohus leiab, et M.K puhul on oluline vangistuses hariduse omandamist ja vangla reeglitest kinnipidamist käesoleval ajal jätkata, et sel viisil luua tugevamad eeldused vabaduses ilma range järelevalveta hakkamasaamiseks ja maandada uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.K tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau