1-11-1428/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1428 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.U (F.U) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. F.U tunnistati Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuulvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust F.U-le Harju Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. Karistusaja hulka arvati F.U eelvangistuses viibitud aeg. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 24.11.2010 ja lõpp 25.02.
7. Tartu Maakohtu 11.02.2013 määrusega jäeti F.U tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et formaalne alus F.U tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on olemas, kuid süüdimõistetu tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 3.
9. Maakohtu määruse kohaselt on positiivne, et F.U on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ja igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik ning ta on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja omandanud keevitaja kutsetunnistuse. Samas on F.U kriminaalkorras karistatud juba teist korda ning käesolev vangistus on talle mõistetud liitkaristusena varasemalt mõistetud üldkasuliku tööga, mille tegemise ajal pani ta toime uue kuriteo. Seega varasemalt mõistetud karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus süüdimõistetule piisavat mõju ei avaldanud ning ta ei olnud tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud. 3.
10. Maakohus leidis, et F.U korduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, muuhulgas mitmel korral vanglaametnike korralduste mittetäitmise eest, näitavad, et süüdimõistetu ei ole oma käitumisviise vangistuses olles veel piisavalt muutnud. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et F.U oleks oma suhtumist kehtestatud reeglite järgimise vajalikkusesse piisaval määral muutnud ning oleks motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt elama. Maakohtu hinnangul näitab F.U vangistusaegne käitumine pigem tema jätkuvat impulsiivsust ja oskamatust oma teguviise ning nende tagajärgi adekvaatselt mõtestada. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohus veendunud, et praeguse ärakantud karistuse mõjul suudaks süüdimõistetu nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. 3.
11. Maakohus leidis, et süüdimõistetu peamisteks kuritegeliku käitumise mõjuteguriteks võib lugeda liigset alkoholi tarvitamist, teiste isikute poolset mõjutatavust ja materiaalse kasu teenimise soovi. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on avaldanud, et on nüüdseks suhted varasema kriminaalse tutvusringkonnaga katkestanud ning soovib loobuda ka alkoholi tarvitamisest, kuna on mõistnud selle kahjulikkust. Maakohtu hinnangul peaksid vabaduses kindla töökoha olemasolu ja vanamate materiaalne toetus vähendama riski materiaalse kasu teenimise eesmärgil kuritegude toimepanemiseks. Samas olid need süüdimõistetul olemas ka enne vangistust, kuid see tema õigusvastast käitumist ära ei hoidnud. Samuti ei suutnud F.U loobuda vabaduses olles alkoholi tarvitamisest, kuigi enda sõnul mõistis sellega kaasnevaid probleeme. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, mis võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut, on maakohtu hinnangul ka jätkuvalt olemas risk kuritegude toimepanemiseks eelkõige majandusliku kasu teenimise eesmärgil. 3.
12. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et F.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks praegu liigselt ennatlik. Maakohus märkis, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla saab kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Arvestades seda, et F.U kannab liitkaristust üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo eest ning ka vangistuses ei ole ta suutnud alluda kehtestatud reeglitele, leidis maakohus, et F.U puhul sellise isikuga tegemist ei ole. Maakohtu hinnangul tuleks süüdimõistetul vangistust edasi kandes näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ning suudab alluda temale kehtestatud reeglitele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. F.U taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. -2- 4.
14. F.U leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud positiivseid asjaolusid ning on keskendunud liialt tema varasemale elukäigule ja distsiplinaarkaristustele vanglas. F.U palub määruskaebuses võimalust end tõestada. Vastus määruskaebusele
15. Ringkonnakohus tegi 26.02.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 05.03.
16. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et F.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on F.Uingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse seisukohtadega, ei korda kolleegium neid käesolevas määruses tervikuna ning vastab vaid määruskaebuses esitatud väidetele.
18. Ringkonnakohus ei nõustu F.U määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud positiivseid asjaolusid ning on keskendunud liialt süüdimõistetu varasemale elukäigule ja distsiplinaarkaristustele vanglas. 7.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on igakülgselt hinnanud ja arvesse võtnud kõiki F.U iseloomustavaid asjaolusid ning põhjendatult jätnud F.U vangistusest ennetähtaegselt vabastamata, kuigi F.U vabanemisel eesootavad tingimused elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse näol on head ning ta on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi ja omandanud keevitaja kutsetunnistuse. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et süüdimõistetu käitumisel vanglas, samuti tema eelneval elukäigul ongi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel oluline kaal. Ka Riigikohtu määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 tuleneb, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seega õigesti leidnud, et F.U poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine ning õigusrikkumiste toimepanemise jätkamine vangistuses viitavad sellele, et F.U ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohus leiab samuti, et F.U tuleb vangla reeglitest kinnipidamisega näidata, et ta suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et F.U tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -3- Mati Kartau