Menetlusalune isik J.P XXX, elukoht XXX töökoht ei tööta Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 21. veebruaril 2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat , menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, on teadlik kohtuistungi ajast. ; RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, §§ 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.P LS § 201 lg 2,§ 223 lg.1, 236 lg.1 ,
S § 63 alusel arest 20 (kakskümmend) päeva. 1 lg.1 järgi J.P-le mõistetud arest 20 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest kuulub ärakandmisele KarS § 66 alusel ositi a’ 4(nelja) päeva kaupa nädalavahetustel. Arest peab olema kantud
J.P kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse edastati menetlusaluse isikule isiklikult telefoni teel. Seega oli menetlusalune isik J.P kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud, oli e-maili teel nõus asja arutamisega ilma tema kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et J.P Vladimir Strelnik süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik J.P Vladimir Strelnik eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Vladimir Strelnik’t väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et J.P süü LS § 201 lg 2; LS § 223 lg.1, LS § 236 lg 1;
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariipolitseinik Jacqueline Illison otsustas 28.11.2012.a. kõrvaldada J.P 11.08.2012.a. sündmuse osas mootorsõiduki Nissan Vanette Cargo, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ,isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. Eerik 2 J.P on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. -sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde lisatud fototabelitega (lk. 5-15) , milledelt on näha sõidukil Mercedes-Benz C 200 reg. Märk XXX olevad vigastused. - Julia Trunova - Mercedes-Benz C 200 reg. Märk XXX juht- avaldusega - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et J.P kehtivaid juhilubasid ei leitud. - tunnistajate Kaidi T , Natalja I liiklusõnnetuse asjaolude kohta. antud ütlustega J.P poolt toimepandud - menetlusaluse isiku J.P ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab toimepandud õiguserikkumist - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahvidega ja 2-l korral 2012.a. arestiga, kokku kehtivaid väärteokaristusi 25. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – J.P-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, § 223 lg.1, § 236 lg.1,
’ lg.1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalusel isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ning sõitis tagurdades kõrval pargitud sõidukile otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju IT. Puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt seaduses ettenähtud korras politseile teatamata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü LS § 201 lg 2, § 223 lg.1, § 236 lg.1,
’ lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – J.P teadis s.t. pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju teisele isikule. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt,seaduses ettenähtud korras politseile õnnetusest teatamata. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.P süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. käitumises õigusvastasust, Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra 3 kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetluslause isiku süü tunnistamist , kui teda menetlusaluse isikuna üle kuulati. Kohus asub seisukohale, et J.P ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Eerik J.P ametlikult ei tööta ja temale määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut arutatavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Eerik J.P’d ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole J.P, hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus leiab, et täiesti põhjendatud on kohtuvälise menetleja taotlus karistada J.P pikaajalise arestiga s.o. 20 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 15.06.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, § 107 lg 1 p 1, 108111, 113 Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.