← Eesti

4-13-3872/5

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 27.06.2013 Tallinn koht Väärteoasja number 4-13-3872 (2317,13,002536) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sek

§ 69lg 1 järgi asendada V.E-le mõistetud 10-päevane arest üldkasuliku tööga.

V.E tuleb teha 20 tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 69lg 3 järgi peab V.E üldkasuliku töö ära tegema hiljemalt 12.08.2013. 4. Vt

MS § 207-1 järgi kontrollib üldkasuliku töö täitmist Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur.

  1. Välja mõista V.E riigi tuludesse ekspertiisitasu 35,00 eurot.
  2. Eksperitiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 1 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on
  3. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kätte antud 27.06.
  4. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 23.05.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1304836 kohaselt oli V.E 29.03.2013.a. kella 09:35 ajal Tallinnas Vilde tee 101 juures eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärtegu on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga; - ID kaardi koopiaga; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga; - tunnistaja RV ütlustega; - joobeseisundi tuvastamise saatekirja/aktiga; - karistusregistriga. 1 Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista V.E NPALS § 15 järgi kvalifitseeritavas väärteos ning taotles tema karistamist arestiga 5 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: V.E on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toimepanemist. Eelnevalt määratud rahatrahvid on isikul tasumata. Kohtuväline menetleja palus V.E-lt välja mõista ka ekspertiisitasu 35,00 eurot. Menetlusaluse isiku seisukoht: Menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist ja selgitas, et üritab sõltuvusest vabaneda. Ta on end registreerinud võõrutuskeskusesse ja plaanib sinna minna. Hetkel on ametlikult töötu ja käib kriminaalhooldaja juures. On nõus, et karistust tuleb kanda, kuid taotles määratava aresti asendamist üldkasuliku tööga põhjusel, et siis on ta riigile kasulikum kui arestimajas olles. Kohtu seisukoht: Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks V.E poolt narkootikumide tarvitamise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul 2 väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et V.E oli tarvitanud 29.03.2013 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis on fikseeritud V.E ütlused, mille kohaselt on ta protokolliga tutvunud. Tunnistaja Renato Vassiljevi ütlustega on tõendatud, et 29.03.2013.a. kella 09:35 ajal pidas kinni narkojoobe tunnustega meesterahva, kelleks osutus V.E (ik XXX). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast/aktist nähtuvalt tuvastati ekspertiisi käigus, et V.E oli tarvitanud fentanüül, metadooni. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül, metadoon kuulub II nimekirja ning on seega narkootilised ained. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnagul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus:

§ 56

järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistatada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 1 V.E pani NPALS § 15 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu on tahtlik, samuti ei ole V.E kahetsenud. Karistuse mõistmisel V.E-le peab arvestama kohaldatava karistuse nii üld-kui ka eripreventiivset mõju.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

V.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Teda on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning väärteokorras 13-l korral, sh korduvalt NPALS § 151 järgi. Seega ei ole V.E teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi ning rahatrahv ei omaks ilmselgelt V.E suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. V.E arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada arest mitte rahatrahv. 1 Kohtu hinnangul tuleb V.E 29.03.2013 toimepandud, NPALS § 15 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistada allapoole sanktsiooni keskmist määra, so arestiga 10 päeva. V.E avaldas, et soovib teha üldkasulikku tööd. Kohus nõustub isiku 3 taotlusega ja selles toodud põhjendustega: V.E on võrdlemisi noor ning üldkasulik töö võib eripreventiivseid aspekte arvestades mõjuda positiivsemalt kui aresti kandmine. Samas märgib kohus, et juhul kui V.E jätkab väärtegude toimepanemist ei ole talle määratavate, võimalike järgnevate karistuste asendamine üldkasuliku tööga enam mõeldav ja juriidiliselt põhjendatud. Seega tuleb V.E-le määratav arest 10 päeva asendada

§ 69lg 1,3 järgi 20 tunni üldkasuliku tööga. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja Kr

MS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub V.E-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot) s.o joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ning narkootilise aine ekspertiisi eest. Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.