4-13-4246/3

KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus

1. juuni 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-4246 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi H.E väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Menetlusalune isik H.E, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve keskuse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu
2. Süüdi tunnistada H.E Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 5 (viis) päeva.
3. Lugeda H.E aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 27.06.2013.a kell 23:
4. Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
5. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik E. Kask on 27.06.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1322587 selle kohta, et H.E 27.06.2013.a kella 23.05 ajal Harjumaal, Tallinnas, Suur – Sõjamäe tn 4 juures Lennujaama tee suunas liikudes juhtis mootorsõidukit Peugeot 306 reg nr XXXomamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 28.06.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, H.E selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik H.E kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Selgitas, et sõitis ainult parkimisplatsil, 100 meetrit, kuni isikuni, kes pidi rooli istuma. Kahetseb, palub end arestiga mitte karistada, võimalusel asendada üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et H.E tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga kokku 10 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates H.E kinnipidamisest s.o 27.06.2013.a. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.E inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 27.06.2013.a mootorsõidukit juhtides puudus menetlusalusel isikul juhtimise õigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Menetlusalune isik H.E on kinnitanud, et tal ei ole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – H.E teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus H.E 27.06.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et H.E oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kohtuvälise menetleja poolt juba 04.03.2011.a ning seda kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.E käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.E ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul on varasemast kehtivad rahalised karistused, mis on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus võimalikuks H.E karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on H.E ka varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole H.E hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et viimasest analoogilisest väärtoest on möödas pea kaks aastat, vahepeal ei ole isik väärtegusid toime pannud, seega ei pea mõistetav arest olema oluliselt pikem eelmise otsusega mõistetud reaalsest arestist. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/