lg 1 p 2,
lg 11 p 4,
lg 6 ja
lg 2, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud
lg 2,
lg 1 ja
Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja ütluste, videosalvestuse, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükiga. 2 Menetlusalune isik on 23.05.2012.a. esitanud vastulause, milles ei nõustu esitatud süüdistustega ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Väärteoasjas nr 2230,12,015563 on menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, jõudnud seisukohale, et S.O on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega ULTRA LYTE, mis fikseerib konkreetselt ainult ühe sõiduki kiirust, millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Menetlejal puudub alus kahelda tunnistajate (KLja AT) ütlustes, alla 16 aastane laps, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud, oli politseiametnikele hästi jälgitav ning eksimise või valesüüdistuse esitamine on välistatud. Menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt 23.05.2012.a. esitatud vastulause, milles ei nõustu esitatud süüdistustega ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist, on esitatud ajendist eksitada kohtuvälist menetlejat vabanemaks seadusega ettenähtud karistusest. Kuna
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
S § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja S.O-le karistuseks
KAEBUSE SISU S.O esitas 06.07.2012.a. kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus, võtta vastutusele politseiametnikud, kes olid teda 22.05.2012.a. rohkem kui kaks tundi ebaseaduslikult kinni pidanud ning tema lapsest lahutanud. Ühtlasi palub ta nii endale kui tema lapsele hüvitada tekitatud kahju. S.O põhjendab esitatud kaebust sellega, et 22.05.2012.a. kella 16.04 paiku sõites Narva mnt suunas sõidukiga Toyota Corolla, reg.märgiga XXX, ei ületanud ta lubatud kiirust ning politsei poolt teostatud mõõtmine ei vastanud tegelikkusele. Politsei andmetel oli kiiruse mõõtmisel kasutatud laserkiirgusmõõturit Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR, mille tüübikinnitustunnistus kehtib Eesti Vabariigis viimast aastat. Selle mõõturiga on toimunud palju valesti mõõdetud juhtumeid, mistõttu on autojuhid esitanud kaebusi, mis on olnud avalikus arutelus rahvusvahelisel tasandil. 22.05.2012.a. toimunud kiirusmõõtmise ebausaldusväärsust tõestab ka videosalvestus, mida talle näidati politseis. Videosalvestuse peal lasermõõturi sihik ei saada hõbedat värvi autot kuni selle numbri ühe sekundiga 75 km/h kiiruseks, mis ei ole praktiliselt võimalik, arvestades sõiduki mootori võimsust. Samuti ei näidanud politsei talle kohapeal kiirusemõõturi kleebiseid ega mõõturi tunnistust. Kiirusmõõturi taatlemistunnistus toodi alles üks tund ja 50 minutit hiljem ning seni pidas politsei teda kinni. Kiirusmõõteseadme kasutamise käigus ei olnud välistatud elektriliste häirete allikad. Kiirust mõõdeti kõrge elektromagnetilise pinge piirkonnas, mis saaks tekitada kiirusmõõturi töö ekslikku tulemust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli punktis 3 on kirjutatud, et oli välistatud elektriliste häirete allikad, kuid kohas, kus kiirust mõõdeti, asub kõrge vooluga elektri kaablite postid. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ei ole usaldusväärne ja seaduslik, kuna selle koostamisel ei ole järgitud seaduse nõudeid. Antud mõõteseadele ei ole Tehnilise Järelevalve Ameti poolt 3 teostatud katsetusi, muudatusi kinnitatud tüübile ning kalibreerimistulemusi akrediteeritud laboris. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitus-tunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra § 7 lg 3 ja 6 puuduvad antud seadme tüübikinnitustunnistusel järgnevad seadusega sätestatud andmed, need on viited asjakohastele standarditele või OIML dokumentidele; mõõtevahendi metroloogiliste omaduste, kasutusotstarbe, märgistuse, paigaldusnõuete ja tööpõhimõtte lühiiseloomustus ning märge „Paljundada tohib ainult tervikteksti“. Taatlustunnistuses on mõõtetulemuse laiendmääramatus liikuva objekti kiiruse mõõtmise hindamisel +- 1 km/h kiirustel kuni 100 km/h. Ka vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a. määruse nr 104 lisale nr 1 peab kiiruse mõõtmise hindamisel laserkiirgusmõõturite puhul toimuma ainult lubatava piirvea osas: +- 1 km/h. Vastavalt mõõteseadme protokollile arvestati laiendmääramatust aga +/- 3 km/h. Laserkiirgusmõõturiga mõõtmisel ei ole järgitud nõutud laserkiirgusmõõturi kasutamise juhendi ning mõõte metoodika vastavaid nõudeid. 22.05.2012.a. kella 16.04 paiku sõites Narva mnt suunas sõidukis Toyota Corolla, reg.märgiga XXX, olid autojuht ja sõitja, s.o tema ja tema tütar, nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Selle kohta on MKAandnud politseis ka tunnistuse. 22.05.2012.a. kella 16.00 paiku sõitis Pelgulinna ülevaatuspunkti sõiduki tehnoülevaatuse läbiviimiseks. A-Ü OÜ töötaja Vadim oli varem esitanud talle tehnoülevaatuse läbiviimise hinnakirja, millest oli selgunud, et korduvalt tehnoülevaatusesse viimine toob kaasa lisakulusid, mille vältimiseks ta oli soovitanud enne sõiduki toomist vasakpoolne lähilamp ära parandada. Sarnane kõne oli toimunud ka sama ettevõtte töötaja U. Tehnoülevaatuseks valmistas ta sõiduki ette samal päeval, s.o 22.05.2012.a. , kuid politsei peatas nende sõiduki, kui ta oli sõitmas tehnoülevaatusesse Pelgulinna ülevaatuspunkti. Tema sõnul saavad seda kinnitada nimetatud töötajad. Samuti ei ole väärteomenetluses seaduslikult koostatud väärteoprotokoll ning toimus ebaseaduslik kinnipidamine, kuna vastavalt V™S § 44 puudusid isiku kinnipidamise alused. Kinnipidamise algus vastavalt väärteoprotokollile oli 16.07 ja lõpp vastavalt ülekuulamise protokollile oli 17.57. Terve selle aja ei lubanud politsei teda tema alaealise lapse juurde, kes istus autos u. 2 tundi, teadmata, mis tema isaga toimus. Puudu on kinnipidamise protokoll ning vastavalt V™S § 69 lg 1 p 8 puudub väärteoprotokollis teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud V™S §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Samuti puuduvad vastavalt V™S § 69 lg 4 väärteoprotokollist järgnevad andmed kinnipidamise aeg ja alus viitega V™S § 44 lõikele 1, kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg, kinnipidamisel isikult äravõetud objektide loetelu ja nende tunnused ja kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused. Valesti on märgitud ka väärteomenetluse protokolli, et menetlusalune isik ei soovi kaitsja osavõttu. Vastavalt menetlusaluse isiku ütlusele soovis ta kaitsja osavõttu. Kuna väärteoprotokoll ei olnud nõuetele vastav, siis oli politsei teinud pärast tema kinnipidamist uue väärteoprotokolli, mis oli tehtud mitte sündmuskohal ning ilma tema juures viibimiseta. Toimikus ja temale antud väärteoprotokoll on erinevad. Samuti on 05.07.2012.a. esitanud taotluse mõõteseadme kleebiste ja selle kasutaja kvalifikatsiooniga tutvumiseks, kuid politsei ei ole selle taotlusele vastanud, millest tulenevalt palub kaebaja kohtul kontrollida ka mõõteseadme kleebiseid ja selle kasutaja kvalifikatsiooni. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu ja palub jätta kaebus rahuldamata. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ning menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.06.2012.a. väärteoasjas nr 2230,12,015563 tehtud üldmenetluse otsus muutmata. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas S.O ületas lubatud sõidukiirust ning selles, kas S.O juhtitud mootorsõiduki tagaistmel isuv alla 16 aastane laps oli sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. S.O ei vaidlusta sisuliselt korralist tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimist /tlk 74/. Lubatud sõidukiiruse ületamine Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kuivõrd käesoleval juhul on määratud isikule karistus väärteoasjas mõõtetulemuste alusel, pidi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuseks olema mõõtmised teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud või mis oli jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kohtus uuritud tõenditest nähtub, et S.O juhitud sõiduki kiirust mõõtis pädev mõõtja, kes kasutas selleks taadeldud ja töökorras ning testitud mõõtevahendit järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
lg 1 p 2 sätestab, et lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kohtule esitatud väärteoasja toimikus olevast liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Taavi Pindis teostas riikliku järelevalve korras 22.05.2012.a. kell 16.07 S.O poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Corolla, reg.märgiga XXX, liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI 2020 100LR nr UXO14754 (taatlemistunnistus nr TTRSS-11/00157, kehtib kuni 13.12.2012.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud andmeid kinnitab väärteoasja juurde lisatud CD plaat, millele on salvestatud kiirusemõõteseadme kasutamine. Antud salvestiselt nähtub, et esmalt on fikseeritud vasakpoolses sõidureas liikuva tumeda sõiduauto kiiruseks 66 km/h, seejärel liigub laseri täpp temast mööduvale heledale sõiduautole ning nimetatud sõiduauto kiiruseks fikseeritakse 75 km/h. Salvestuselt on kuulda, et mõõteseade annab kaks kiiret helisignaali. Seejärel teostatakse uus mõõtmine ja fikseeritakse kiiruseks 64 km/h ning taas annab mõõteseade sellest märku helisignaaliga. Salvestiselt on kuulda, et mõõtmist teostanud isik ütleb: „Hall, seitsekümmend viis … esimene rida, Toyota“. Salvestuse kuuendal sekundil on näha ka sõiduauto registreerimismärk, milleks on XXX. Kohtule on esitatud AS Metrosert poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS11/00157, millest nähtub, et kiirusmõõtur UltraLyte LTI 20-20 100LR nr. UXO14754 on 5 taadeldud 14.12.2011.a. ning vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a. määruse nr. 10 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ Lisa 2 punktis 8.2. sätestatud nõuetele /veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes ±1 km/h või ±1 % (kiirustel üle 100 km/h)/. Mõõtevahendile on paigaldatud üks taatluskleebis (optilise sihiku paremal küljel) ja neli sulgemiskleebist (andmesildil, sihikul, esimesel ja tagumisel kaanel) /tlk 126/. Kuna nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tehtud märge mõõteseadme töökorrasoleku kohta kui ka 22.05.2012.a. koostatud seadme kontrolldokumendil on kokkulangevad, siis kohus ei kahtle selles, et kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UXO14754 oli täiesti töökorras ajal, mil mõõdeti kaebaja sõiduki liikumiskiirust 22.05.2012 kell 16.07/tlk 134/. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Põhja prefektuuri poolt 08.07.2009.a. välja antud tunnistus nr. 2014 selle kohta, et Taavi Pindis läbis 08.07.2009.a. pädeva mõõtja koolitse mahuga seitse auditoorset tundi. Koolitus hõlmas mõõteseadusest tulenevaid nõudeid, mis on vajalikud mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks. Väärteoasjas kiiruse ületamise kohta kogutud dokumentaalsed tõendid haakuvad tunnistaja Taavi Pindise poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt ta kohtus kaebajaga tööalaselt maikuu pärastlõunasel ajal Smuuli teel, kus tema mõõtis kiirust koos AT . AT jälgis videoekraani, millise sõiduki kiirust ta mõõdab, misjärel andis ta AT edasi info, et tuleb kinni pidada halli värvi Toyota /tlk 75 pöördel/. Kaebaja sõiduki kiirust mõõtis ta kaks korda, et tulemus parem oleks. Mõlemad kiirused kuulusid ühele objektile. Videosalvestiselt on näha, et lasersihik oli suunatud kogu aeg halli värvi auto peale ning see ei ole kuskile suunatud /tlk 78/. Ta lausub videos „75“, see on kiiruse ületamine, et peataja saaks ennast valmis panna /tlk 79 pöördel/. Tunnistaja selgitas video kohta, et Volkswagen, mis teises reas liigub, liigub kiirusega 66, kaebaja auto liigub kõrvalt reast 75-ga mööda ehk siis kaebaja läheb eest ära. On loogiline, et kaebaja autol on suurem kiirus ja liigub eest ära, nagu näha on /tlk 80/. S.O poolt lubatud sõidukiiruse ületamise osas kogutud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja Taavi Pindise ütlustega haakuvad ka tunnistaja ATe poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt 2012.a. maikuus teostasid koos liikluspolitseinik Kati Luhti ja Taavi Pindisega liiklusjärelevalvet Tallinnas Smuuli teel, see oli Koorti tänava ja Narva mnt vahelisel lõigul. Nad kontrollisid sõidukite lubatud sõidukiiruse ületamist. Tööülesanded olid neil ära jaotatud nii, et Taavi Pindise ülesanne oli kontrollida seadmega sõidukite kiirust, liikluspolitseinik Kati Luhti ülesanne oli peatada sõiduki juht, kes sõidukiirust ületas. Tema ülesanne oli seda kõike jälgida, kas kõik toimub korrektselt, samuti oli tema ülesanne vajadusel anda tunnistajana ütlusi. Kellaajaga ta võib eksida, aga see oli õhtune aeg, kui mööda esimest sõidurida liikus Toyota Corolla, hallikat värvi, universaalkerega. Taavi Pindis mõõtis sõiduki kiiruseks 75 km/h, lubatud sõidukiirus on ja oli 50 km/h. Sõiduk jõudis ette kõrvalreas liikuvast sõidukist /tlk 80 pöördel/. S.O poolt lubatud sõidukiiruse ületamise osas kogutud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate Taavi Pindise ja ATe ütlustega haakuvad ka tunnistaja Kati Luhti kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt mai keskel teostas ta kombineeritud liiklusjärelevalvet Smuuli teel ning sellel päeval oli mõõtjaks Taavi Pindis, tema kõrval seisis tunnistaja AT ja tema tööülesandeks oli kiirust ületanud sõidukite peatamine. Umbes kella nelja paiku mõõtis Taavi Pindis universaalkerega hõbedast värvi Toyota Corolla, reg.numbriga XXX, kiiruseks 75 /tlk 144 pöördel/. Taavi Pindis ütles talle, et Toyota Corolla, numbriga XXX, hõbedast värvi, kiirusega 75, tuleb peatada. Sõiduki kiirust nägi ta vaid seetõttu, et ta seisis seal kõrval /tlk 145/. S.O väide selle kohta, et tema poolt juhitud sõiduk ei saanud sellise kiirusega sõita, kuna autol oli vahetatud kütusepump, mis ei lasknud kiirendada /tlk 72/, ei ole leidnud 6 tõendamist ning on ümber lükatud kiirusemõõteseadme kasutamisel tehtud videosalvestusega, millelt nähtub, et sõiduauto Toyota liigub I sõidurajal teistest kiiremini, samuti tunnistaja AT ütlustega, kes nägi mööda esimest sõidurada liikumas sõiduautot Toyota, mis jõudis ette kõrvalreal liikuvast sõidukist. Samuti nähtub videosalvestuselt, et mõõtmise hetkel ei ole kaamera vaateväljas ühtegi teist halli autot, mille kiirust mõõdetakse. Mis puudutab kaebaja väidet, et mõõtmist võis segada lähedal asuv kõrgepingeliin, siis nähtuvalt salvestiselt toimub kiiruse mõõtmine ilma probleemideta ning ühtegi mõõtmist segavat asjaolu ei nähtu. Kohus on veendunud, et S.O poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine toimus nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva väärteoasja menetluses ilmnenud asjakohase mõõtemetoodika järgimist ümber lükkavaid ega kahtluse alla seadvaid asjaolusid. Kohtus üle kuulatud tunnistajate Kati Luhti, Taavi Pindise ja AT ütlused mõõtmisolustiku ja mõõtmise käigu kohta on kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantuga nii kiirusmõõteseadme kasutamise, mõõtmise tehiolude, patrullauto asukoha kui ka mõõdetud mootorsõiduki liikumise kirjelduse kohta. Kohtul puudub igasugune alus kahelda ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli õigsuses seadme lugemisse, mõõdetaval teelõigul olnud lubatud sõidukiirusesse ega seadme tabloole fikseeritud näidu näitamisse puutuvas osas. Kohus hinnates kõiki tõendeid nende kogumis on seisukohal, et S.O poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei ole S.O kaebuse punktis 1.2 esitatud väide selle kohta, et politsei ei näidanud talle kohapeal kiirusemõõturi kleebiseid ega mõõturi tunnistust õige, kuna S.O on esitanud kohtule CD plaadi tema enda poolt tehtud videosalvestisega, millest nähtub, et S.O filmib kiirusemõõteseadme küljes oleva videokaamera ekraanipilti. Videosalvestiselt on näha, et S.O-le ei tehta salvestamisel takistusi /tlk 167/. S.O on esitanud kohtule foto kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist /tlk 163/ ning avaldanud, et fotole jäädvustatud protokoll ei vasta protokollile, milline on väärteoasja materjalide juures. S.O viitab sellele, et tema poolt esitatud fotol jäädvustatud protokollis puuduvad tunnistajate allkirjad ja mõõtja allkiri ning märge selle kohta, et menetlusalune isik keeldub allkirjast. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 40, mille kohaselt on isikul, kelle suhtes viiakse läbi toiming, õigus anda selgitusi. Selgituste võtmise kohustus on toimingu teostajal, seega ei saa toimingu teostaja enne toimingu protokolli allkirjastada, kui isikule on antud võimalus lisada omapoolsed selgitused. Mõõtja kui toimingu teostaja vastutab haldustoimingu protokolli kantud andmete õigsuse eest ja peale andmete kontrollimist allkirjastab mõõtja protokolli viimasena. Kohtu hinnangul pildistas S.O antud dokumenti ajal, kui talle oli see antud tutvumiseks ja temapoolsete selgituste andmiseks. Kaebaja on ka ise kohtus kinnitanud, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll anti tema kätte autos, kus viibisid Meelis Smitt ja Vahur Djakov /tlk 154 pöördel/. Nähtuvalt kõnealusest mõõteprotokollist on kaebaja keeldunud allkirja andmisest ning samuti on S.O keeldunud allkirja andmisest väärteoprotokollile. Allkirjadest keeldumise kohta on Vahur Djakov teinud protokollidele ka vastavasisulised märkused. Kuna allkirjadest keeldumine saab politseiametnikule teatavaks alles peale seda, kui menetlusalusele isikule, käesoleval juhul S.O-le, on antud kätte menetlusdokument tutvumiseks ning kui viimane tegi dokumendiga tutvumise ajal endale fotokoopia, siis ongi loogiline, et sellelt puuduvad politseiniku poolt kirjutatud märkused, mille ametnik saab lisada alles peale dokumendi tagasisaamist. Väärteoasja toimiku juures olevalt väärteoprotokollilt nähtub märge, et S.O on 25.05.2012.a. kätte saanud väärteoasja nr 2230,12,015563 materjalide koopia kokku 8-l lehel. Seega on kohtu hinnangul kaebaja saanud väärteotoimikus olevatest dokumentidest korrektsed 7 koopiad ning paljasõnaline on S.O väide selle kohta nagu oleks temale väljastatud dokumendid, mis ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kuigi kaebaja väidab, et temale antud dokumendikoopiad on erinevad väärteotoimikus olevatest, siis kohus leiab, et nimetud väide on otsitud ning esitatud väitega püüab S.O kohut eksitada ning seeläbi vabaneda vastutusest. Lapse ohutuse nõuete rikkumine
lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole
lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta
lõike 4 või
lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.
lg 6 sätestab, et juhul, kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. S.O ennast nimetatud episoodis süüdi ei tunnista ning on kohtuistungil avaldanud, et ta võttis tütre peale Pirita Gümnaasiumi juurest ning sõitis siis Peterburi teele. Tema tütar kinnitas turvavöö kohe, kui ta tema Pirita Gümnaasiumi juurest peale võttis /tlk 73 pöördel, 74/. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja MKA, kes avaldas, et istus autos turvaistme peal ja turvavöö oli tal kinnitatud. Tunnistaja MKA väitis, et kui ta autosse tuleb, siis ta kohe paneb turvavöö kinni ning ta kinnitas vöö kohe, kui Pirital autosse istus /tlk 116/. Kohus on seisukohal, et lapse ohutuse nõuete rikkumine S.O kui mootorsõiduki juhi poolt on tõendamist leidnud politseiametnike Taavi Pindise, AT ja Kati Luhti ütlustega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Taavi Pindis avaldas, et ta kohtus kaebajaga tööalaselt maikuu pärastlõunasel ajal Smuuli teel, kus tema mõõtis kiirust koos AT . AT jälgis videoekraani, millise sõiduki kiirust ta mõõdab, misjärel andis ta AT edasi info, et tuleb kinni pidada halli värvi Toyota /tlk 75 pöördel/. KL peatas sõiduki, misjärel sõiduk peatus nende selja taga. Sõidukil ei olnud ühtegi toonklaasi ning nähtavus salongi oli hea, sest vahe autoga oli võibolla kaks meetrit ja laps istus kõrvalistuja selja taga ning ta nägi, et lapsel ei olnud turvavööd peal. Laps hakkas turvavööd kinni panema siis, kui sõiduk oli peatatud /tlk 75 pöördel/. Seda, et lapsel on turvavöö kinnitamata, nägi ta kohe sel hetkel, kui sõiduk keeras kõrvalteele, jäi nende selja taha seisma /tlk 76 pöördel/. Tunnistaja Taavi Pindise ütlused haakuvad kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ATe ütlustega turvavarustuse mittekasutamise kohta, kelle ütluste kohaselt viibisid sõidukis kaks isikut, juht ja taga paremal istus reisija, kes haaras kohe turvavöö järele ja hakkas seda kinnitama. Sõiduk peatus mõõtja taga ja veel peatumise ajal taga reisija kinnitas turvavööd ja kinnitas selle alles siis, kui sõiduk oli peatunud /lk 80 pöördel/. Turvavööd hakati kinnitama hetkel, kui politseinik KL peatas sõiduki ning auto võttis hoo maha, tagareisija kinnitas samal ajal turvavööd edasi, kui sõiduk peatus. Turvavöö kinnitamine võttis tagareisijal aega, kuna ta ei saanud turvavöö kinnitamisega korralikult hakkama. Turvavöö kinnitati alles siis, kui tema läks sinna akna juurde /tlk 80 pöördel, 81/. Kui kaebaja autoga seisma jäi, liikus ta auto juurde, millel ei olnud tumedaid klaase ning ta nägi, kuidas tütarlaps taga kohmitseb ning proovib turvavööd kinni saada, mida ta lõpuks saigi. Hiljem videosalvestist vaadates juhtis ta ka kaebaja tähelepanu sellele asjaolule, et turvavöö oli kinnitamata ning kaebaja seda kohapeal ei vaidlustanud /tlk 83,84 pöördel/. Tunnistajate Taavi Pindise ja AT ütlused nõuetekohase turvavarustuse mittekasutamise kohta haakuvad tunnistaja Kati Luhti poolt kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul oli sõiduki peatudes näha, et kõrvalistuja tagaistmel istub laps. Laps oli natuke kõrgendatud ning tal oli 8 turvaalus olemas, kuid oli selgelt näha, et laps ei olnud turvavarustusega kinnitatud. Laps istus selle tooli peal, aga turvavööd tal üle rindkere ei jooksnud. Laps istus ka sellises kohas, kus turvavarustus oleks pidanud olema kolme punkti oma, et ta ei istunud keskel /tlk 144 pöördel/. Sõiduki peatamise põhjus oli lubatud sõidukiiruse ületamine, kuid ta märkas ka seda, et tagaistmel on turvavööga kinnitamata kaasreisija. KL ei mäleta, kas ta sõiduki kinnipidamisel mainis turvavarustuse mittekasutamist, aga ta ütles seda menetlejale, kes hakkas antud rikkumist menetlema, et laps on lahti /tlk 146/. Tunnistaja on ka kohtus tunnistust andes 100 % kindel, et lapsel oli turvavöö kinnitamata /tlk 149 pöördel/. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõidukis kaks isikut /tlk 150/. Kohtul ei ole põhjust kahelda politseiametnikest tunnistajate ütlustes. Kõik kolm tunnistajat nägid ajal, kui sõiduauto nendest mööda sõitis, et sõiduauto tagaistmel olev laps ei ole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Tunnistaja AT nägi, et tagaistmel istub laps hakkas alles sel hetkel turvavööd kinnitama, kui autole anti peatamismärguanne. Tunnistaja MKAi ütlused selle kohta, et tema turvavöö oli kinnitatud, on ümber lükatud tunnistajate Taavi Pindise, ATe ja Kati Luhti ütlustega. Kohus on seisukohal, et tunnistaja MKA kohtus antud ütlused on ebausaldusväärsed ning need tuleb tõendite kogumist välja jätta, kuna tunnistaja näol on tegemist kaebaja alaealise lapsega, kes on mõjutatav oma isa poolt ning alaealise tunnistaja seaduslikul esindajal ehk antud asjas kaebajal on võimalus suunata oma alaealise lapse poolt antavaid tunnistusi ning tunnistaja MKA võib rääkida mitte seda, mis tegelikult toimus, vaid seda, mis tema isa on palunud tal öelda. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et S.O poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine
lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. S.O ei vaidlustanud toimunud kohtuistungil asjaolu, et 22.05.2012.a. kella 16.07 ajal ei olnud tema mootorsõidukil läbitud korralist tehnokontrolli. Tehnokontrolli täheaeg oli möödunud /tlk 74/. S.O ütlustest nähtub, et 22.05.2012.a. sõitis ta Pirita Majandusgümnaasiumi juurde, kus võttis auto peale oma lapse ning asus seejärel sõitma ülevaatuspunkti. Asjaolu, et S.O sõitis esmalt Pirita Majandusgümnaasiumi juurde, on avaldanud kohtuistungil ka tunnistaja MKA. Tunnistaja avaldas ka seda, et otsus tehnoülevaatuspunkti sõitmiseks tehti käigu pealt, seda eelnevalt ta isaga arutanud ei olnud /tlk 116/. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Kati Luhti ütlusest nähtub, et S.O poolt juhitaval sõidukil tehnoülevaatuse puudumine selgus dokumentide kontrolli käigus /tlk 144 pöördel/. Kohtu hinnangul on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et S.O juhtis 22.05.2012.a. mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
lg 5 võimaldab erandkorras kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti liiklusregistri büroosse või parkimiskohta. 9 S.O puhul ei olnud tegemist isikuga, kes kasutas mootorsõidukit erandkorras vastavalt
Väärteoasja toimikus olevast Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt teostati S.O poolt juhitud sõidukil Toyota Corolla, reg. märgiga XXX, ülevaatus alles 06.06.2012.a. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on tuvastanud
lg 2, § 240 lg 1 ja § 207 tunnuste esinemise menetlusaluse isiku käitumises, on kaebaja karistamine
S § 63 lg 1 sätteid olnud põhjendatud ja õiguspärane. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 2140 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni,
lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud S.O-le karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses ega ole kohaldanud lisakaristust. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Vaatamata asjaolule, et karistusregistri teatisest ei nähtu, et kaebuse esitajat oleks varem karistatud väärtegude toimepanemise eest /tlk 15/, on olnud kohtu hinnangul põhjendatud tema karistamine üle sanktsiooni keskmist määra, s.o 60 trahviühikuga ning karistamisel lähtutud KarS § 63 lg 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Kuna kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on
lg 2, § 240 lg 1 ja § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine ja S.O karistamine on toimud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Politseiametnike vastutusele võtmine ja taotlus kahju hüvitamiseks S.O palub esitatud kaebuses vastutusele võtta politseiametnikud, kes teda kaks tundi ebaseaduslikult kinni pidasid ja teda tema lapsest lahutasid. Kinnipidamise alused on sätestatud V™S § 44 lg 1 p 1-4 ning politseiametnikud ei ole tuvastanud ühtegi eelnimetatud alust, mis oleksid tinginud S.O kinnipidamise. Asjaolu, et isik on allutatud menetlustoimingule, ei tingi tema kinnipidamist. Menetlustoimingute tegemise ajal on isik kohustatud alluma politsei korraldustele. Kohus märgib, et juhul, kui isik leiab, et tema suhtes on toime panud kuritegu ning temalt on seadusliku aluseta vabadus võetud, on tal õigus pöörduda prokuratuuri poole vastavasisulise avaldusega. Kohtul puudub antud asjas pädevus otsustada isikute suhtes süüteomenetluse algatamise küsimus, mistõttu jätab kohus kõnealulse taotluse läbi vaatamata. 10 S.O on kaebuses esitanud kohtule kahjunõude politsei poolt tekitatud moraalse kahju väljamõistmiseks. Kohus märgib, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutuse) sätestab riigivastutuse seadus (edaspidi RVS). RVS § 17 lg 1 on sätestatud, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Eeltoodust lähtudes puudub maakohtul seaduslik alus S.O kaebuses esitatud politseilt kahjunõude väljamõistmise taotluse läbi vaatamiseks. Menetluskulud Harju Maakohus rahuldas 09.10.2012.a. määrusega S.O taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras talle riigi õigusabi korras kaitsja esindamaks teda kohtuistungitel. Kõnealuse määruse alusel anti S.O-le riigi õigusabi kohustusega hüvitada täies ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 12 osamaksena 12 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Lähtudes V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5 on käesolevas asjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades eeltoodut kuuluvad V™S § 38 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel S.O-lt välja mõistmisele tasu õigusabi osutamise eest summas 595.20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel tasu kaitsjale koopia tegemise eest summas 2.17 eurot. V™S § 38 lg 1 ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Asitõend Käesolevas väärteoasjas on asitõendiks S.O poolt esitatud salvestusega CD plaat. Eelnimetatud asitõend asub kohtutoimikus. Lähtudes V™S § 2 ning KrMS § 126 lg 3 p 1 peab kohus võimalikuks säilitada ülalnimetatud asitõendit väärteoasja materjalide juures. Aulike Salo kohtunik 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.