Väärteoasi 4-13-2061 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg 04.juuni 2013.a kell 16.30 xxxx kohtumaja ja koht Kohtukoosseis kohtunik Heiki Kolk Sekretär Merl

§ 224lg 2 järgi karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

Selgitada B.I-le, et karistuse, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1 kuu möödumisel. Kui kassatsiooni ei esitata jõustub kohtuotsus 04. juuli 2013. 2 3. Vastavalt

§ 127

sätetele peab isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo 25.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 2860,13,000576 määrati B.I-le karistuseks

§ 224lg 1 järgi eriõiguse äravõtmine 6 kuuks.

B.I-le määrati karistus selle eest, et tema 02.03.2013 kella 05.25 ajal xxxx maakonnas, xxxx linnas, Võlsi teel, Raudtee ja Kalevi tänavate vahel liikudes Kalevi tänava suunas juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,46 mg/l kohta. Võttes arvesse laiendmääratlust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,41 mg/l. Mõõtmine toimus Alcotestiga 7110, ARBK – 0036. Sellise tegevusega rikkus

§ 69

lg 5, 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

2. B.I poolt 10.04.2013 esitatud kaebuse kohaselt ei nõustu ta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistuse mõistmisel ei ole arvestatud KarS § 56 lg 1 asjaoludega, isiku käitumist enne ja pärast väärteo toimepanemist, edaspidist käitumist on võimalik mõjutada ka kergemaliigilise karistusega. Isikul ei ole varasemaid liiklusalaseid rikkumisi, ta selgitas kohtuvälisele menetlejale, et istus 02.03.2013 hommikul autorooli teadmisega, et tal ei ole joovet, joobe tuvastamine tuli ebameeldiva üllatusena. Varasemalt ei ole juhtinud mootorsõidukit joobes olekus ja ei kavatse seda ka kunagi teha, on teadlik, et selline tegu seab ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu. B.I ei nõustu kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et tegu on toime pandud tahtlikult, temal puudus teadmine, et on joobes. Isik elab xxxx ja tema töökoht on xxxxxxxxx, mis asub xxxx väljaspool, seega juhtimisõiguse olemasolu on eluliselt tähtis. Juhtimisõiguse äravõtmisel on oluliselt raskendatud töölkäimine, sest tööpäevad algavad varahommikul ja lõpevad hilisõhtul, tööleminekuks ei ole võimalik kasutada ühistransporti. Juhtimisõiguse äravõtmine on väga range karistus ja on eluliselt oluline, et temale määratakse kergemaliigiline karistus, rahaline karistus. Ta 2

) § 224 lg 2 sätestatab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 02.03.2013 B.I tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, ARBK 0036 mõõtetulemus 0,46 mg/l kohta, arvestatud on laiendmääratlust 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks lugemiks 0,41 mg/l (väärteotoimik lk 4). Kohus avaldas V™S § 99 lg 8 alusel tunnistaja Ain Teppo ütlused, millest nähtuvalt said nad 02.03.2013 olles koos Raul Sikkuga patrullteenistuses xxxx linnas juhtimiskeskuselt teate, et Võlsi külast hakkas xxxx linna suunas liikuma sõiduauto Chrysler reg. nr xxxxxxx, mille juht on alkoholijoobes. Sõiduk peatati xxxx linnas, Võlsi teel, Raudtee ja Kalevi tänavate vahel. Kontrollisid sõiduki juhti indikaatorvahendiga, näit oli 0,30 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Juht viidi xxxx politseijaoskonda, kus tuvastati joove tõendusliku alkomeetriga. Sõidukit juhtis B.I. B.I on ütlustes selgitanud, et 02.03.2013 kell 5.25 tahtis tööle sõita, Kalevi tänaval peatati politsei poolt kinni, viidi jaoskonda, kus tuvastati joove. Rooli istudes ei tundnud end joobes olevat. Viimati tarvitas alkoholi öösel kella 12 ja 1 vahel, jõi umbes 0,5 liitrit ginni ja siis läks magama. Määratud karistus tuleks asendada rahatrahviga, lubade olemasolu on eluliselt tähtis. Tööl ei ole võimalik koos teistega käia, sest kõikide autod on juba töötajaid täis. Kahetseb väga juhtunut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud on B.I poolt joobes olekus mootorsõiduki xxxxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimine 02.03.2013 kella 05.25 ajal xxxx linnas, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli laiendmääratlust arvestades 0,41 mg/l kohta.

§ 2

p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit.

§ 69

lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes ja sama sätte lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. B.I poolt toimepandud rikkumine on tõendatud nii tunnistaja, menetlusaluse isiku ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohus leiab, et B.I poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi, tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 5. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 224lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki 3

§ 224lg 1 järgi.

Mõõtetulemuse kohaselt oli väljahingatavas õhus alkoholi lõplikuks tulemiks 0,41 mg/l, seega tuleb rikkumine kvalifitseerida

§ 224lg 2 järgi.

Kohus, väljumata väärteo kirjeldusest ja raskendamata menetlusaluse isiku olukorda, kvalifitseerib B.I teo

§ 224lg 2 järgi.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse liigiks tuleb valida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimine joobes olekus on raske liiklusalane rikkumine, millega seatakse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Samas tuleb karistuse pikkuse määramisel arvestada kergendava asjaoluna B.I poolt avaldatud kahetsust. B.I olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit varahommikusel ajal, so kella 05.25 ajal, oma tegu ta tunnistas ja puhtsüdamlikult kahetses. Tema poolt toimepandud tegu ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Menetlusaluse isiku käitumise motiiviks oli autoga tööle sõita. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 2 tulenevalt arvestab kohus karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades süüdistatava isikut – teda ei ole varem väärteokorras karistatud, ta omab juhtimisõigust alles aasta, seega ei oma suurt mootorsõiduki juhtimise kogemust.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada selles märgitud kvalifikatsiooni ja karistuse määra osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse. Kohus märgib vastuseks kaebuse esitajale, et tulenevalt kohtupraktikast ei ole töökoha võimalik kaotamine karistuse tühistamine aluseks. Juhtimisõiguse äravõtmisel võivadki olla B.I poolt kirjeldatud tagajärjed, kuid B.I isiklikest huvidest tuleb rohkem eelistada liikluskorra tagamise huvisid. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjubki karistusena ainult sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit oma igapäevaelus. Sellisel juhul avaldab juhtimisõiguse äravõtmine isikule vajalikku eripreventiivset mõju, tuletades isikule igapäevaselt meelde toimepandud väärtegu ja sundides teda selle üle järele mõtlema. B.I on avaldanud, et on valmis tasuma rahatrahvi, mis näitab tegelikult ilmekalt, et rahatrahv kui karistus ei avalda temale vajalikku mõju. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on eeltoodud asjaoludel põhjendatud ja vajalik.
2. Kohtuväline menetleja määras karistuse pikkuseks 6 kuud s.o pool sanktsiooni määrast. Kohus leiab, et karistuse määr ei vasta B.I isikule ja teda on võimalik mõjutada märksa leebema karistuse määraga. Kohus leiab, et B.I-le tuleb

§ 224lg 2 järgi karistuseks mõista sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

Karistuse määr 1 kuu on piisav selleks, et B.I saaks teha toimepandust õiged järeldused ning käituda edaspidi liikluses seaduskuulekalt. 8. Vastuseks kaitsja väitele, mille kohaselt on antud väärteoasjas koostatud kaks erinevat otsust märgib kohus järgmist. 4