) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud karistuse osas. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.S-ile 08.04.2013 toimepandud väärteo eest
lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, so 80.00 (kaheksakümmend) eurot.
lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot selle eest, et viimane 08.04.2013 kell 09.40 Järva maakonnas Türi vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 75 km-l, juhtides õppesõidu ajal mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga xxxxx, ületas asulas maksimaalset 50 km/h lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra, juhtides sõidukit kiirusega 80+-3 km/h. Sellega rikkus M.S
lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime
KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID M.S esitas kaitsja vahendusel 23.04.2013 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele. Kaebuses seadis M.S esmalt kahtluse alla tema poolt juhitud sõiduki väidetava kiiruse tuvastanud kiirusmõõteseadme vastavuse kehtestatud nõuetele, st kas kiirusmõõteseade oli vastavalt õigusaktidele taadeldud ning vastas majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määrusega nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõ- tevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõVäärteoasi nr 4-13-2405 tevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 1 p 8.2 nõuetele lubatud veapiiri ja täpsusklassi osas. Kaebuse esitaja taotles kohtuväliselt menetlejalt kiirusmõõteseadme taatlustunnistuse ja patrulllehe väljanõudmist. Kaebuse esitaja palus juhul, kui kohus leiab, et kiirusemõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud ning kaebuse esitaja on väärteo toime pannud, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kiiruse ületamine toimus õp pesõidu ajal, kaebaja ei omanud juhtimisõigust ega vajalikku sõidukogemust ning oli alles a sunud sõiduki juhtimist õppima. Kaebaja leidis, et otsene vastutus väärteo toimepanemisel lasub sõiduõpetajal, kes oleks pidanud jälgima kaebuse esitaja sõidukiirust ning juhtima koheselt tähelepanu asjaolule, et sõiduk ei ole jõudnud asulast välja . Kaebaja seisukohta kinnitab asjaolu, et sõiduõpetajat on samuti karistatud. Kaebuse esitaja arvas, et on juba väljaspool linna piiri, ta kahetses juhtunut ning lubas olla edaspidi liikluses ettevaatlik ja tähelepanelikum. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel ei ole põhjendatud, taotles M.S temale määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebaja leidis, et kuna tegemist oli õppesõiduga, oli ta oma otsuste tegemisel sõidukiiruse valikul sõltuv õppesõiduõpetaja suunistest. Õppesõiduõpetaja aga sõidukiirusele ega ka asjaolule, et kaebuse esitaja sõidukiirust suurendas, mingit tähelepanu ei pööranud . Sellest tulenevalt kaebuse esitaja eeldas, et tema valitud sõidukiirus on lubatud. Rahatrahvi vähendamist taotles kaebaja ka põhjusel, et on alates 28.05.2013 Eesti Töötukassa otsusega töötuna arvele võetud. Kaebaja taotles otsuse tühistamise korral tema poolt kantud õigusabikulude summas 504.00 eurot jätmist Eesti Vabariigi kanda. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 1-3, 31-34). KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Õppesõidu ajal loetakse juhiks nii õpilast kui ka mootorsõidukijuhi õpetaja t, kes mõlemad vastutavad juhina liiklusnõuete rikkumise eest. Liiklusseadus ei tee erandit õpilasele liiklusnõuete rikkumise õigustamiseks või võimaldamiseks ning õpetaja süü ei vähenda õpilase vastutust. Tähelepanematus ei välista vastutust liiklusnõuete rikkumise eest. Sõidukiiruse ületamisel ei ole tegemist vähetähtsa liiklusnõuete rikkumisega, mille puhul puudub avalikkuse huvi. Sõidukiiruse ületamine kogemusteta juhi poolt on suurema riskiga, mistõttu sellise teo eest määratud karistus peab kandma endas eesmärki hoida ära edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemine. Kaebuse esitaja süü
Seda, et sõidukiiruse mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit tõendab taatlustunnistus nr TTRSS-12/00229, mis on väljastatud 17.12.2012. Kohtuväline menet leja on karistuse määramisel arvestanud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust. Rahatrahv on määratud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks kaebuse lahen damist kirjalikus menetluses (tl 24-25). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1.
Asjas uuritud tõendid kinnitavad ja selles pole ka vaidlust, et menetlusalune isik vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis õppesõidul mootorsõidukit, mille kiiruseks mõõtis liiklusjärelevalvet teostav politseiametnik 80 +- 3 km/h ning mis ületas antud teel (asulas) lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 27 km/h võrra. Nimetatud kiirus on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest muu hulgas nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiirus on mõõdetud kiirusmõõteseadmega TraffiPatrol nr 507-207/11240 (tl 20). Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00229 tõendab, et kiirusmõõtur TraffiPatrol nr 507-207/11240 on taadeldud 17.12.2012 ning vastab MKM 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 nõuetele (tl 27). Seega on kohtumenetluses kõrvaldatud kaebuse esitaja kahtlus, et kiirusmõõteseade võis mitte vastata nimetatud määrusega kehtestatud nõuetele. Kaebuse esitaja poolt toimepandud liiklusnõuete rikkumine on tõendatud ka menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluses antud ütlustega, mille kohaselt juhtis ta õppesõidu ajal autot ja ületas asulas kiirust, sest arvas, et on asulast väljas ja kiirendas. Menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega ja andnud nõustumise kohta allkirja (tl 19). 1.1.
p 19 järgi on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või – 2
lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolik as ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et õppesõidu ajal on õpilane juht, kes on eelkõige ise kohustatud kehtestatud liiklusnõudeid täitma ning seda olenemata sõiduõpetaja võimalikest suunistest või nende puudumisest. 1.3. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult. Milles tahtlus seisnes ja millises vormis see menetleja hinnangul esines, kohtuväline menetleja kirjeldanud ei ole. Menetlusaluse isiku ütlustest kohaselt ületas ta kiirust kuna arvas, et on asulast väljas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine tahtlikult ei ole tõendatud. Samas nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et ta saanuks õiguserikkumist vältida, kui suhtunuks juhina liikluses osalemisse tähelepanelikult ja kohusetundlikult. Eeltoodu annab tunnistust, et M.S on väärteo toime pannud ettevaatamatusest. Eeltuvastatud asjaolud kinnitavad, et M.S pani toime vaidlustatud otsuses märgitud teo, tegi seda vähemalt ettevaatamatusest, on teo toimepanemises süüdi, tema väärtegu on asjas kogutud tõenditega tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h – karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 2.1. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, so alla kolmandiku sanktsioonis ettenähtud maksimaalsest määrast. Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas on menetlusalune isik juba kiirmenetluse otsuses antud ütlustes avaldanud kahetsust. Kohtuväline menetleja ei ole kiirmenetluse otsuses põhjendanud, miks ta on jätnud menetlusaluse isiku kahetsuse karistuse määramisel arvestamata. Küll aga märgib kohtuväline menetleja vastuses kaebusele, et menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohus on seisukohal, et kohtuväline men etleja on kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigust sellega, et on jätnud karistuse määramisel arvestamata KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaolu (puhtsüdamliku kahetsuse). Kohus hindab menetlusaluse isiku poolt vahetult pärast õiguserikkumise toimepanemist kiirmenetluse otsuses antud ütlustes väljendatud kahetsust puhtsüdamlikuks. Puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu tuleb karistusmäära valikul arvestada. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt menetlusalusele isikule määratud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab M.S-ile toimepandud väärteo eest
Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 3. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema väärteoasja menetluse saab lõpetada otstarbekuse kaalutlusel karistust määramata. Käesoleva otsuse punktis 1 on kohus esitanud asjaolud millest nähtub, et õppesõidu ajal vastutab juhina liiklusnõuete täitmise eest eelkõige õpilane. Mootorsõiduk liikluses on suurema ohu allikas, mille valdaja (juht) peab liiklusnõuete järgimisel olema eriti tähelepanelik ning 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.