lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses. P.M tuleb tasuda rahatrahv 600,00 (viissada kuuskümmend) EUR. 3. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et P.M võib talle määratud rahatrahvi tasuda ositi, 6 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on vähemalt 100,00 eurot. 4.
S § 50 lg 1 p 2 järgi võtta P.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks.
) § 127 kohaselt on P.M kohustatud 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asjaolud: 18.04.2013 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse poolt koostatud väärteoprotokolli nr AB1312108 kohaselt juhtis P.M (sünd 14.12.1957) 15.03.2013 kella 08.00 Harju maakonnas Tallinna linnas Tööstuse 85 juures otse liikudes mootorsõidukit Volkswagen Caddy r/n XXX, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes astunud või asutumas ülekäigurajale, vajadusel peatuma. Sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale ja ei peatunud ülekäiguraja ees. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS DNB Pangale ja tervisekahjustused KA, KL, KL. P.M rikkus seega
lg 4, pannes toime
22.04.2013 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,13,003635 alusel määrati P.M-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600,00 eurot,
lg 2 järgi kohaldati P.M-ile lisakaristus ja temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Samuti pidi P.M hüvitama VtMS § 74 lg 1 p 15 alusel menetluskulu – 84,00 eurot ekspertiisitasu. Kohtuväline menetleja arvestas P.M-i karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis menetleja arvesse ka üldpreventiivseid aspekte. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse talle määratud karistuse osas ja taotles kohtult uue otsuse tegemist. Kaebaja esitas taotluse rahatrahvi vähendamises ja selle ositi tasumise võimaldamises, samuti taotles kaebaja talle kohaldatud lisakaristuse tühistamist. Kaebaja märkis, et tunnistab oma eksimust ja kahetseb sügavalt oma tegu. Kaebaja väitel juhtus õnnetus ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu: tol päeval oli ere ja madal päike. Kaebajale oli teada ülekäiguraja olemasolu, ta liikus sõidukiga ettenähtud sõidukiirusest aeglasemalt, kuid ta ei märganud sellele vaatamata ootamatult ülekäigurajale astunud kannatanuid. Kaebaja hinnangul eksisid mõlemad õnnetuse osapooled liiklusnõuete vastu: kaebaja arvates jäänuks liiklusõnnetus toimumata, kui kahe väikese lapsega sõiduteed ületanud laste ema oleks järginud
lg 7 nõudeid, mille kohaselt peab jalakäija reguleerimata ülekäigurajal enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Kaebaja osundab, et menetleja esitatud süüdistusest ja väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et menetleja oleks andnud põhistatud hinnangu liiklusõnnetuses osalenud teiste liiklejate käitumisele, milline nõue tuleneb kohtupraktikast. Kaebaja märkis, et on täitnud kannatanute kahjunõude 1000,00 euro suuruses summas. Tal ei ole varem liiklusõnnetust põhjustanud ning tal puuduvad kehtivad karistused. Liiklusõnnetus oli talle moraalselt väga raske, sest tal omal on samas vanuses lapselapsed. Ta töötab veoautojuhina, on aastaid sõitnud Euroopas ja tal ei ole olnud õnnetusi. Juhtimisõigust omamata ei saa ta tööd jätkata. Kaebaja palub kohtul hinnata seda, et liiklusõnnetus juhtus väikese inimliku eksimuse ja tähelepanematuse tõttu. Kohtuistungil esitas kaebaja tõendid selle kohta, et on kannatanutele kahju hüvitanud ja jäi oma kaebuses esitatud taotluste juurde. Kaebaja märkis, et talle oleks jõukohane tasuda rahatrahvi, mille osamakse on kuni 100,00 eurot kuus. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja 22.04.2013 otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja KAütlustega tõendatud, et jalakäijad ei eksinud liiklusnõuete vastu; kaebajale määratud karistus vastab tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja märkis kohtuvaidluses, et ei ole vastu, juhul kui kohus ajatab P.M-ile määratud rahatrahvi tasumise. Kohtule esitatud tõendid: - 15.03.2013 liiklusõnnetuse akt; - 15.03.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabel; - 15.03.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokollid; - 15.03.2013 teatised liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest SA Tallinna Lastehaiglasse; 15.03.2013 teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest SA Põhja- Eesti Regionaalhaiglasse; 28.03.2013 ekspertiisimäärus; 04.04.2013 isiku ekspertiisiakt nr 13E-PõI0078 koos fotodega; väljavõte K. L haigusloost; 10.05.2013 kompromissleping ja maksekorraldused; P.M-i karistusregistri õiend; kohtuistungil kuulati üle tunnistajad V. K , K. A ja kaebaja P.M. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 15.03.2013 toimus Tallinnas, Tööstuse 85 juures, reguleerimata ülekäigurajal liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukit VW Caddy r/n XXX (sõiduki omanik AS DNB pank) juhtinud P.M ja jalakäijad K. A , K L ja K L . Vaidlus puudub ka selles, et liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastusi jalakäijad: SA Tallinna Lastehaigla on 15.03.2013 väljastanud teatised selle kohta, et 15.03.2013 saabusid haiglasse K L , kellel tuvastati kerged vigastused ja K L , kellel tuvastati rasked vigastused; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on väljastatud 15.03.2013 teatise selle kohta, et 15.03.2013 saabus erakorralise meditsiini osakonda KA, kelle tuvastati vasaku põlveliigese distorsioon, põlve põrutus. 04.04.2013 on väärteoasjas kohtuvälise menetleja 28.03.2013 ekspertiisimääruse alusel läbi viidud K L kohtuarstlik ekspertiis. 04.04.2013 isiku ekspertiisiaktis nr 13E-PõI0078 sedastatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et K L esinesid peaajuvapustus, vasaku rangluu murd, vasaku kopsu põrutus, põrutushaav vasakul kulmul ning nahamarrastus ja nahaalune verevalum vasakul näopoolel. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal (so 15.03.2013) ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuses (eksperdi arvamuse p 1); tervisekahjustused ei ole eluohtlikud (eksperdi arvamuse p 2); tervisekahjustused paranevad püsitagajärgedeta 4 kuu piirides (eksperdi arvamuse p 3). Liiklusõnnetuse kohta on koostatud LÕ akt nr 474, milles on fikseeritud õnnetuses osalenud isikud, samuti on aktis märgitud, et õnnetuse tagajärjel purunes P.M-i sõiduki esiklaas ja kapotil olid muljumisjäljed. Sõiduki vigastused nähtuvad ka 15.03.2013 sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabelilt (fotod nr 22-25). Kaebaja väiteid selles, et ta oli õnnetuse toimumise ajal kaine, kinnitavad 15.03.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokollid, millest nähtuvalt ei tuvastatud kaebajal alkoholijoovet. Seega on väärteoasjas kohtu hinnangul täielikult tõendatud, et 15.03.2013 toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju AS-le DNB pank ning tervisekahjustused õnnetuses osalenud jalakäijatele. Kaebaja ei vaidlusta ka asjaolu, et ta rikkus liiklusnõudeid. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus P.M
lg 4, mille kohaselt peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Kaebaja hinnangul võis K. A omapoolselt rikkuda liiklusnõudeid, so kaebaja arvates ei veendunud K. A enne sõiduteele astumist, kas sõidukijuht on teda märganud. Samal arvamusel oli tunnistaja V. K , kelle ütluste kohaselt märkas ta jalakäijaid alles siis, kui viimased olid juba teel. Samas möönis V. K , et tema tähelepanu oli keskendunud eessõitvale ja P.M-i poolt juhitud sõidukile põhjusel, et viimane liikus aeglaselt ning ta kavatses sellest peale ülekäigurada mööduda. Kaebaja ja tunnistaja V. K andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et P.M aeglustas veel enne ülekäigurada. Kohtu hinnangul ei ole õige kaebaja seisukoht selles, et tunnistaja K. A rikkus jalakäijale kehtestatud liiklusnõudeid. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et ta läks sel päeval lastega lasteaeda – tee on talle igapäevane. Neil oli aega ja ta ei kiirustanud, sest kahe väikese lapsega on ajavaru varutud. Kaebaja andis ütlusi, et üks laps oli 1-aastane, teine 3-aastane: K oli vasaku käe kõrval ja K parema käe kõrval. Kaebaja ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kaebaja lapse/laps ei olnud väikelastele ettenähtud kärus vaid käekõrval. Tunnistaja selgitas, et ta vaatas enne sõidutee ületamist, kas autot tuleb ja nägi, et vasakult tuleb auto. Talle tundus, et sõidukijuht märkas neid ja aeglustab – ta arvas sellepärast nii, sest auto sõitis aeglaselt ja ta pidi neid märkama; kui auto oleks kiiresti sõitnud, siis nad ei oleks teed ületanud. Sel hetkel, kui ta sõidukit märkas, võis vahemaa olla ca 100m. Nad astusid ülekäigurajale ja toimus kokkupõrge, nad olid paar sammu kindlasti edasi liikunud. Kokkupõrge toimus ühe sõidurea poole peal. Kaebaja selgitus kokkupõrke koha osas riimub 15.03.2013 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeemiga, millest nähtub P.M-i poolt juhitud sõiduki ligikaudne paiknemine õnnetuse toimumise ajal. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja V. K ja kaebaja enda ütlustega on tõendatud, et kaebaja liikus sõidukiga Tööstuse tn ettenähtud sõidukiirusest (50 km/h) tunduvalt aeglasemalt; tunnistaja V. K märkis, et kaebaja sõiduki kiirus võis olla 30 km/h. Asjaolu, et P.M liikus aeglaselt, kinnitas ka tunnistaja K. A . Kohtu arvates on eluliselt usutav, et kahe väikelapsega jalgsi liikuv ema ületab sõiduteed keskmiselt aeglasemas tempos; on kaheldav, kas 1-aastane laps jõuab liikuda täiskasvanu tavapärase liikumiskiirusega. Seega ei ole usutav, et kannatanud ilmusid sõiduteele juhi jaoks kiiresti ja ootamatult. Kohtu arvates on ka eluliselt usutav, et kahe väikelapsega sõiduteed ületama asuv ema veendub enne teele astumist, kas sõidukijuht on teda märganud. Käesolevas asjas on kõik istungil üle kuulatud isikud kinnitanud, et P.M liikus kiirusega ca 30 km/h ja aeglustas enne ülekäigurada. Seega on eluliselt usutav, et tunnistaja K. A järeldas P.M-i aeglustamisest seda, et sõidukijuht on neid märganud. Kohtu hinnangul täitis K. A jalakäijale esitatud liiklusnõuded täielikult. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et ta teadis, et Tööstuse tn 85 juures on reguleerimata ülekäigurada: kaebaja selgitas, et sõidab seda teed pidi üpris sageli. Tunnistaja V. K , tunnistaja K. A i, kaebaja ütlustega ja 15.03.2013 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeliga tõendatud, et õnnetuse toimumise ajal paistis ere päike, mis segas kaebaja nähtavust. Kohtu hinnangul pidi kaebaja teades, et ees on ülekäigurada ning olukorras, kus silmipimestav päike segas oluliselt nähtavust olema eriliselt hoolikas, jälgimaks, kas ülekäiguraja juures võib olla teed ületada soovivaid jalakäijaid. Kohtu arvates pidanuks kaebaja oma elu- ja sõidukogemuse juures ette nägema asjaolu, et olukorras, kus ta enne ülekäigurada sõidab lubatust tunduvalt madalama kiirusega ning aeglustab veelgi, võivad teed ületada soovivad jalakäijad eeldada, et ta on neid märganud ja kavatseb teed anda. Rasked ilmastikuolud ei ole kohtu arvates vabandavaks asjaoluks, kuigi P.M selgitas, et tõmbas sirmi alla, kuid samas ei kandnud P.M oma ütluste kohaselt päikeseprille, mis kohtu arvates on sõidukijuhile siiski teatud olukordades vajalikud. Kohtu hinnangul tõendatud, et P.M ei olnud piisavalt tähelepanelik ning ei märganud tunnistaja K. A i, kes soovis lastega teed ületada. Märkimist väärib, et kaebaja ise selgitas samuti istungil, et ei märganud, kuidas kõik momendil juhtus, ei tea, kuidas seda seletada. Kohtu hinnangul rikkus P.M tõepoolest
lg 4 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega on tõendatud, et P.M rikkus liiklusnõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju ning kannatanutele ettevaatamatusest tervisekahjustused. Kohtuväline menetleja on P.M-i tegevuse õigesti kvalifitseerinud
lg 1 järgi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja 22.04.2013 otsuse alusel on kaebajat karistatud rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, so 150 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on menetleja arvestanud kaebaja süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on oma süüd tunnistanud, on kohtu arvates kõiki asjaolusid arvesse võttes siiski võrdlemisi küüniline väita, et tunnistaja K. A rikkus samuti liiklusnõudeid. Kohtu hinnangul osundab kaebaja selline seisukoht asjaolule, et kaebaja üritab oma süü suurust veidi vähendada. Samas ei kahtle kohus selles, et P.M-i kahetsus oli siiras. P.M küll vabandas istungil kannatanu ja tema laste ees, kuid kohus märgib, et kaebaja otsis vabandamise hetkel silmsidet kohtu, mitte kannatanuga. Seega jäi kohtule veidi arusaamatuks, kellele vabandus oli suunatud. Positiivseks saab pidada asjaolu, et P.M on kannatanule kahju hüvitanud, kuid kohus ei saa jätta märkimata, et kohtule esitatud kompromisslepingu p 3.1, p 4.2, 4.3 sisaldavad sätteid, mille alusel kannatanu on loobunud kõikidest võimalikest tulevikus tekkida võivatest nõuetest. Kaebaja kaitsja hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks P.M, kes on varem karistamata ning kes on toimunut tunnistanud ja kahetsenud, oli vajalik karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Kohus märgib esmalt, et karistuse kohaldamise aluseks on isiku süü suurus. Karistusregistri õiendi kohaselt on P.M tõepoolest isikuks, kes on kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata, kuid kohtu hinnangul on õiguskuulekas käitumine ühiskonnas oodatud käitumine ja eelnevate karistuste puudumine ei saa olla süüdlasele leebema karistuse määramisel eraldiseisvaks aluseks. Kohtu hinnangul on P.M-i süü suur. Liiklusõnnetuses said vigastada 3 inimest, kellest 2 olid väikelapseeas. Kuigi eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud kannatanu K L vigastused eluohtlikud, on kohtu arvates vigastused võrdlemisi ulatuslikud. Samuti märkis tunnistaja K. A istungil, et K L mäletab sündmust, tunnistaja K. A hoidis istungil ütlusi andes pisaraid tagasi. Kohus osundab, et lisaks tervisekahjustustele on kannatanutel tekkinud ka moraalne kahju, moraalse kahju tekkimist on mööndud ka 10.05.2013 kompromisslepingus, kus pooled on kokku leppinud selle hüvitamises. Samuti ei leia kohus erinevalt kaebajast endast P.M-i tegevuses midagi, mis võiks sellist tähelepandamatust õigustada: on selge, et teeolud ei pruugi olla igal juhul sõidukijuhi jaoks ideaalsed, sõidukijuhil lasub kohustus ennast ja oma sõiduvõtteid vastavalt tee- ja ilmastikuoludele kohandada ning olla keskmisest tähelepanelikum, seda eriti olukorras, kus juhile on teada, et ees on reguleerimata ülekäigurada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et P.M-ile määratud rahatrahv on kohane ja puudub alus selle vähendamiseks. Kohus nõustub samas P.M-i taotlusega võimaldada talle määratud rahatrahvi tasumine ositi. Kohtu hinnangul võib P.M talle määratud rahatrahvi KarS § 66 lg 1 järgi tasuda ositi, 6 kuu jooksul. 22.04.2013 kohtuvälise menetleja otsuse alusel määrati P.M-ile
Menetleja leidis, et lisakaristus mõjutab P.M olema liikluses hoolsam ja tähelepanelikum. Samuti on menetleja leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamine, mille tagajärjel saavad vigastada inimesed (antud juhul 2 last) on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste elu ja tervis. P.M taotles lisakaristuse tühistamist, märkides, et on kutseline autojuht ning vajab lube selleks, et täita tööülesandeid.
lg 2 järgi on
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral lisakaristuse kohaldamise otsustamise vajalikkus jäetud menetleja otsustuspädevusse; kohus märgib, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb samuti juhinduda KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustest. Kohus on eelnevalt selgitanud, miks on kohtu arvates P.M-i süü suur ning kohus ei pea vajalikuks siinkohal oma põhjendusi korrata. Samuti nõustub kohus menetleja otsuses esitatud põhjendustega lisakaristuse kohaldamise kohta. Lisakaristuse määr: 2 kuud, on kohane. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Samuti märgib kohus, et tööalased asjaolud pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta.
lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine
või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.
järgi peab isik juhul, kui tema suhtes on jõustunud mootorsõiduki peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, loovutama 5 tööpäeva jooksul oma juhiloa Maanteeametile otsuse jõustumisest arvates. Seega peab P.M esitama oma juhiloa 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest Maanteeametile. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks P.M-ile kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi tasumise ajatamist. Muus osas tuleb menetleja otsus jätta muutmata. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.