1-13-4559/7

(13240101671)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Kriminaalasi M.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav M.Z Elukoht xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: - 17.03.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta; - 20.10.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 140 lg 2 p 3, § 139 lg 2 p 2,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat; - 17.02.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta; - 22.03.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud; - 12.04.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 185 lg 3, § 183 lg 2 p 1,2, § 214 lg 2 p 1,4 järgi vangistusega 7 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 15.05.2013.a. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada M.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 1 1-13-4559 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.Z vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Karistusaeg arvestada alates 17.05.2013.a. M.Z-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanu hagi rahuldada ning mõista M.Z-ilt välja kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 400 (nelisada) eurot. Asitõend: sülearvuti Asus, mis asub hoiul kannatanu xxx, tagastada xxx kohtuotsuse jõustumisel. Mõista M.Z-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 117 (ükssada seitseteist) eurot ja 72 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 17.05.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.Zil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.Z , kriminaalasja nr 1-13-4559, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. maist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
2. juunist 2013.a. I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS M.Z süüdistatakse selles, et tema, et tema 2013 märtsi lõpus viibides korteris aadressil: Xxx, varastas vaba juurdepääsu teel Xxxle kuuluvaid kuldketi maksumusega 100 eurot, kuldketi maksumusega 200 eurot ja paari kõrvarõngaid maksumusega 100 eurot, tekitades kannatanule kahju üldsummas 400 eurot. Samuti tema 19.04.2013.a. ajavahemikul kella 21.00-24.00, viibides korteris aadressil: Xxxvaba juurdepääsu teel pani toime Xxxle kuuluva kuldsõrmuse maksumusega 600 eurot, 2 1-13-4559 kuldsõrmuse maksumusega 150 eurot ja kullast kõrvarõnga maksumusega 60 eurot, varguse, tekitades kannatanule kahju üldsummas 810 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on kahe kuu jooksul pani toime 2 vargust, taas 21.04.2013.a ajavahemikul kella 10.30-11.00, viibides korteris aadressil: Xxx, vaba juurdepääsu teel pani toime Xxxle kuuluva sülearvuti Asus X55A maksumusega 340 eurot, varguse. Oma tegevusega M.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritud kuriteo. II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil ning võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi omaks. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et M.Z-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuritegude toimepanemine M.Z-i poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega, millest nähtub, et 19.04.2013.a. ajavahemikul kella 21.00-24.00 tema korterist oli varastatud 2 kuldsõrmust ja kullast kõrvarõngas üldhinnaga 810 eurot. On selgunud, et varguse pani toime M.Z. Varastatud ehted on tagastatud, pretensioone ei ole. (lk 1-5, 16-17) Tunnistaja Xxxi ütlustega, millest järeldub, et 20.04.2013.a. M.Z pandimajja 2 sõrmust ja kullast kõrvarõnga. Talt võeti ära 2 kuldsõrmust ja kuldkõrvarõngas ja pandileping (lk 7-10) andis 20.04.2013.a. laenulepingu koopiaga, mille kohaselt andis M.Z pandimajja 2 kuldsõrmuse ja kuldkõrvarõnga 100 euro eest (lk 6) 26.04.2013.a. asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule xxx kuuluvad kuldehted (lk 12-15) Kannatanu Xxx ütlustega, millest nähtub, et 2013 märtsi lõpus, tema korterist aadressil: Xxx oli varastatud kuldkett maksumusega 100 eurot, kuldkett maksumusega 200 eurot ja kõrvarõngad maksumusega 100 eurot- kokku vara üldhinnaga 400 eurot. 21.04.2013.a ajavahemikul kella 10.30-11.00 oli varastatud sülearvuti maksumusega 340 eurot. Sülearvuti on tagastatud, avaldab tsiviilhagi summas 400 eurot (lk 19-23, 39-44, 45) OÜ Luutar poolt edastatud dokumentidega, mille kohaselt 21.04.2013.a. pantis M.Z pandimajja sülearvuti Asus X55A 111,30 euro eest (lk 25-28) Tunnistaja Aleksandra Modeli ütlustega, millest järeldub, et 21.04.2013.a. andis M.Z pandimajja sülearvuti ASDUS X55A tähtajaga 10 päeva, 111.30 euro eest. 25.04.2013.a. oli nimetatud sülearvuti ära võetud politsei poolt (lk 29-33) 3 1-13-4559 26.04.2013.a. asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldud kannatanule L.Rochevale kuuluv sülearvuti (lk 34-36) Kahtlustatav M.Z-i enda ütlusega, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd varguste toimepanemises (lk 55-60) Põhjendatud on M.Z-i tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka KarS §199 lg 2 p-le 9, kuna ta pani kahe kuu jooksul kolm vargust ning tegi seda kuritegeliku tulu ning elatise saamiseks. Kohus asub seisukohale, et M.Z pani kuriteo toime kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.Z on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uusi tahtlikke kuritegusid, kokku 3 varguseepisoodi. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.Z-i karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekohane kuna karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistusest leebem. Samal põhjusel ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.Z-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid M.Z-i puhul ei esine. Süüdistatava M.Z-i karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud, varastatud vara maksumus pole suur. Süüdistataval on olemas alaline elukoht ning alaealine laps. 4 1-13-4559 Sellega arvestades, võib M.Z-i vangistus olla oluliselt alla KarS §199 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistusaega tuleb arvestada alates süüdistatava vahi alla võtmise hetkest. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxxon esitanud tsiviilhagi summas 400 (nelisada) eurot kahju hüvitamiseks, mis temal tekkis seoses M.Z-i poolt toimepandud vargustega. Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313,
3. /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5