Obsah (4)

§ 424§ 68§ 66§ 50

KOHTUOTSUS 1-13-2259 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.märtsil 2013.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-2259 (13230200022) Kohtukoosseis

§ 424järgi.

Prokuröri abi Marika Reintop Süüdistatav Kaitsja elukoht: XXX, isikukood XXX; S.E kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-eriharidus, emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: DB OÜ; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 07.03.2013.a. Maano Saareväli RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.E

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 3.20 eurot, s.o. summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

§ 68lg 1 alusel ümber arvutada eelvangistuses viibitud aeg 07.03.2013.a.

kuni 08.03.2013.a., s.o. 2 päeva rahaliseks karistuseks, s.o. 6 päevamäära. Lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 194 päevamäära, s.o. summas 620 (kuussada kakskümmend) eurot 80 senti.

§ 66lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi.

Kohustada S.E tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Vabastada kinnipeetud S.E kohtusaalis.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt ära võtta S.E ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks. LS § 127 alusel on S.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeerimui arvele 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 4100064939 või Rahandusministeerimui arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939 või Rahandusministeerimui arvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

1. Selgitusse märkida „S.E 1-13-2259, rahaline karistus“ 5 Välja mõista S.E ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „S.E 1-13-2259, sundraha“. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
2. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.03.2013 kella 00:20 ajal Tallinnas, Mustamäe tee ja Paldiski mnt ristmikul suunaga Mustamäe poole mootorsõidukit Mercedes-Benz C180, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,17 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,07 mg/l)). Sellega rikkus S.E Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 2 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Oma tegevusega pani S.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 200 miinimumpäevamäära (päevamäär 3.20 €), s.o. 640 € (kuussada nelikümmend eurot).

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse 2 päeva 07.03.201308.03.2013 lugeda karistuse hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 194 miinimumpäevamäära, s.o. 620.80 € (kuussada kakskümmend eurot kaheksakümmend senti). Rahaline karistus ja menetluskulud tasuda

§ 66lg 1 ja lg 3 ning Kr

MS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus S.E ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava S.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab S.E süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.E ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. S.E ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et S.E varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et S.E ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. S.E ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3