Obsah (4)

§ 199§ 169§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märtsil 2013. a, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-1978 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi s

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Urmo Paal Süüdistatav B.E § 169 järgi elukoht: XXX isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus haridus: kesk-eriharidus töö- või õppimise koht: AT OÜ, autojuht varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Valga Maakohtu 26.05.2003 otsusega

§ 199

lg 1 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 03.08.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.E

§ 169

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta B.E-le mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.E temale määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 1

§ 75

lg 1 ja lg 2 p 6 kohaselt on B.E katseajal kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • täitma ülalpidamiskohustust. B.E-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada viivitamatult. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista B.E-lt kaitsja tasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses 57.60 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot ning sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et B.E võib menetluskulusidd tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber on

1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolude kohaselt 23.11.2009 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-09-21778 mõisteti B.E-lt AJ kasuks välja elatis tütre ML ülalpidamiseks alates 01.10.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 18.07.2023 2175 krooni (139,01 eurot) kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu
2. kuupäevaks A J arveldusarvele AS-s Swedbank. B.E on töötanud ja saanud tulu, kuid elatist tasus peale kohtumääruse jõustumist vabatahtlikult kahel korral 2175 krooni. Kohtutäitur Aive Kolsari vahendusel on B.E töötasust kinni peetud ja elatisraha võla katteks kantud 08.10.2010 2058 krooni ja 10.11.2010 2058 krooni. B.E elatise võlgnevus 31.01.2013 seisuga on 5390,19 eurot. B.E, hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokku lepitud karistus:

§ 169

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.E karistamist vangistusega 2 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta B.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.E temale määratud 18-kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 1 ja lg 2 p 6 kohaselt kohustada B.E järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • täita ülalpidamiskohustust. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. 3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja on kooskõlas karistuse eesmärkidega. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.E süüdi tunnistada

§ 169järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud , see on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57,60 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot). Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Arvestades asjaolu, et B.E on elatisraha võlgnevus, määrab kohus, et B.E tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Anne Rebane Kohtunik 4