Süüdi mõista J.L
Süüdi mõista J.L
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tsiviilhagi Välja mõista J.L-ilt Aivar Rohilaid kasuks 3834.70 eurot (a/arve nr. 10602001393007). Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista J.L-ilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 480 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 kaitsjatasu kohtueelses menetluses – 57.60 eurot 3)KrMS § 175 lg 1 p. 5 kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine summas 538.05 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-13-1981 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, Süüdistus J.L süüdistatakse selles, et tema 21.08.2010 Tallinnas, täpsemalt tuvastamata kohas võltsis AR kuuluva, kuid liiklusregistris LK nimel oleva sõiduauto BMW 325TDI, reg nr XXX, müügilepingut, märkides nimetatud lepingus just nagu sõiduki tehnilises passis nimetatud omanik LK oleks J.L-ile müünud nimetatud sõiduki 21.08.2010 ja võltsis lepingul J.K allkirja, et omandada õigus vormistada sõiduk liiklusregistris enda nimele ja seejärel JJ nimele. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega pani J.L toime
Seejärel esitas J.L 23.08.2010 Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue Büroole, aadressil Harjumaa, Saue, Uusaru 5a, nimetatud 21.08.2010 võltsitud müügilepingu, milles LK justkui oleks temale müünud sõiduauto BMW 325TDI, reg nr XXX, ja nimetatud sõiduk registreeriti J.L nimele. Võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani J.L toime
Samuti J.L teadlikult omandas ja hoidis süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara, kuna sai enne 21.08.2010 JJ enda valdusesse AR kuuluva, kuid liiklusregistris LK nimel oleva sõiduauto BMW 325TDI, reg nr XXX, millise vormistas enda poolt 21.08.2010 võltsitud müügilepingu alusel Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Saue büroos 23.08.2010 enda nimele ja 24.08.2010 Janek Järvi nimele. Seega omandas J.L õiguse käsutada nimetatud sõidukit enda äranägemisel. J.L ega JJ ei olnud õigust nimetatud sõidukit omandada, kuna LK oli selle müünud juba 20.03.2009 AR, kes omakorda rentis sõiduki edasi ajavahemikuks 05.06.2009 kuni 19.06.2009 AS. AS jättis AR sõiduki tagastamata ja müüs selle edasi ilma omaniku teadmata JJ. JJ ei 2 veendunud müüja isikusamasuses ega tema sõiduki müügi õiguses, vaatamata sellele, et nägi tehnilises passis omanikuna kirjas JK ja AS puudus vastav volitus J.K esindamiseks. JJ esitas politseile 14.08.2010 koostatud lepingu, just nagu 2001.a. sündinud AS oleks temale müünud nimetatud sõiduki Helsingis. Samas tundis J.J äratundmiseks esitamise ajal fototabelis ära AS, kui temale auto müünud isiku. JJ ega J.L ei esitanud 14.08.2010 koostatud müügilepingut liiklusregistrile Soomes ega Eestis, kuna teadsid, et neil puudub auto omandamiseks seaduslik alus. Süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise ja hoidmisega pani J.L toime
Kokkulepe Süüdistatava, prokuröri ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.L karistuseks
lg 1 järgi vangistus 2 kuud,
lg 1 järgi vangistus 3 kuud ja
lg 1 järgi vangistus 6 kuud,
alusel liitkaristus 6 kuud vangistust.
Rahuldada AR tsiviilhagi summas 3834.70 eurot. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p. 5. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.