lg 2 p 8, § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Katrin Tron Süüdistatav N.O isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; kindel elukoht puudub (elab XXX); alates 07.01.2013 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 4. Kaitsja vandeadvokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 175, § 180, § 238, § 311-313, § 315, VÕS § 1043,1045, TsMS § 440 kohus otsustas: 1. Tunnistada N.O (ik XXX)
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud. 2. Tunnistada N.O
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) kuud. 3.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes N.O vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud. 1-13-1868 5.
lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata N.O-le mõistetud karistust täitmisele, kui N.O ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
2 1-13-1868 Samuti N.O ajavahemikul 16.12.2012- 17.12.2012 Tallinnas. XXXsisenes omavoliliselt ja valdaja tahte vastaselt RG tuppa nr 7, kust võttis sularaha 20 eurot. Samuti N.O, olles varem toime pannud sissetungimise, taas 03.01.2013 kella 22:04 paiku Tallinnas. XXX sisenes omavoliliselt ja valdaja tahte vastaselt RG tuppa nr
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD N.O esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 11.03.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitas N.O, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, nõustus tsiviilhagi hüvitama. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on N.O süü kinnitust leidnud, karistuseks palus määrata vangistuse
Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning N.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava N.O süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl 17-19), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et kuupäevi ei mäleta, kuid kui võttis R toast 20 eurot oli alkoholijoobes ja tekkis sularaha vajadus. Läks R tuppa ja sai sealt toast 20 eurot, kuid detailselt ei mäleta, sest oli purjus. Kuupäeva kui läks R tuppa ja võttis sealt rahakotist 100 eurot, ei mäleta, oli kerges joobes. Ei tahtnud niipalju võtta, aga see jäi näppu ja tagasi ei õnnestunud seda raha panna. Jõulude ajal üritas R raha tagasi viia, aga see ei õnnestunud, kuna R ei olnud majas.03.01, 04.01, 06.01 ja 07.01 käis R toas ning otsisin sealt raha. Raha ei leidnud. Ei olnud kindel plaan sealt raha 3 1-13-1868 varastada, aga lihtsalt läks sinna tuppa ja vaatas seal toas ringi. Kahetseb oma teguviisi ja lubab R raha tagasi maksta. Teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud ka järgmiste kohtuistungil avaldatud tõenditega: • Kannatanu RG ütlustega 21.12.2012.a, mille kohaselt elab Tallinnas XXX tööandja EK ühiselamus üksinda toas nr 7, mis asub esimesel korrusel. Pääs majja toimub magnetkaardi abil, eraldi valvurit ega ka valvekaameraid ei ole. 17.12.2012 a kella 06:35 paiku olles ühiselamus enda toas avastas, et rahakoti vahelt oli puudu 20 eurot (üks 20-ne kupüür) samas rahakotis oli alles 30 eurot sularaha (1 tk 10-ne ja 4tk 5-st kupüüri)- teab kupüüre täpselt, kuna eelneval päeval oli just sularaha välja võtnud. Viimati vaatas enda rahakoti sisu 16.12.2012 a õhtul, enda toas olles. Hoiab rahakotti alati kapi peal (asub toauksest sisenedes kohe paremal). Midagi muud toast ega ka rahakotis kadunud tolleks momendiks ei olnud. 21.12.2012 a kella 06:35 paiku avastas, et rahakoti vahelt oli puudu 100 eurot sularaha (5tk 20-sed kupüürid), samas rahakotis oli sularaha alles 60 eurot (3tk 10-st ja 6tk 5-st kupüüri)- teab täpselt kupüüride arvu, kuna oli eelneval päeval sularahaautomaadist välja võtnud. 20.12.2012 a kella 18:47 paiku olles enda toas, vaatas rahakotti ja siis oli sularaha ilusti rahakoti vahel. Sai aru, et raha oli varastatud. Sularaha kadumise (nt väljakukkumise vms) välistab, kuna hoiab enda asju alati hoolsalt. 21.12.2012 a hommikul rahavarguse avastamise momendil oli rahakott jällegi kapi riiulil ja selle peal omakorda olid kindad (rahakotti tuppa sisenedes näha koheselt ei ole). Küll aga oli rahakoti kinnitustrukk lahti- sulgeb selle alati korrektselt. Arvab, et raha võidi varastada momendil, kui hommikuti enda toast eemal on (tavaliselt ajavahemikus u 06:38-06:47) -viibib keldri tasandil, kus on pesu-ja wc-ruumid. Tuba ei lukusta, kuna majas elavad ainult sõjaväelased ja võõrad sinna ei pääse. Varasemalt ei ole vargusi toimunud. Vargusest teavitas otsest ülemust TT 'ut. 110-sse helistanud ei ole. Varguses kahtlustab ühiselamus esimesel korrusel toas 11 elavat N.O (sünd 20.01.1988, miinilaevade divisjoni U kaplan, tel XXX, XXX). Keio kolis majja hiljuti (2012.a sügis). 2-3 nädalat tagasi küsis Keio laenu (olevat raskusi toime tulla kuni palgapäevani). Viimase aja jooksul ühiselamusse uustulnukaid tulnud ei ole, kõikide teistega on läbisaamine hea, teisi vanu kolleege kahtlustada ei oska. Keio on käinud tema toas, on näinud, kus miski asetseb. Kannatanu RG ütlustega 06.01.2013.a, mille kohaselt soovib täiendavalt oma eelmistele ütlustele lisada, et peale seda, kui varastati sularaha (20€ ja 100€) otsustas toas toimuvat filmida, et saada teada, kes käib toas. Kahel korral on videolt näha, et peale seda, kui toast lahkus, tuleb tuppa N.O, kes otsib läbi toas oleva jope taskuid ja vaatab seal ringi, samuti on ühel korral näha, kuidas ta võtab kätte rahakoti ja vaatab sinna sisse, kuid rahakott on tühi. Annab politseile üle kaks videolõiku, kus on näha N.O toas asju läbi vaatamas. Vargusega tekitatud kahju kokku 120 eurot. 07.01.2013.a, mille kohaselt soovib täiendavalt oma eelmistele ütlustele lisada, et N.O ei olnud luba siseneda tema kasutuses olevasse tuppa Tallinnas, Pärnu mnt 123-
lg 2 p 8 järgi kui sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil. N.O tegevus ebaseadusliku sissetungimise episoodides tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 1 järgi kui valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik sissetungimine, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. N.O on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 8 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 p 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd N.O puudub töökoht ei ole võimalik isikut karistada kergemaliigilise karistusega (s.o rahalise karistusega), kuna ei ole võimalik karistust täita. N.O kriminaalkorras karistatud ei ole, kehtivaid väärteokaristusi 4. Seega tuleb N.O-le mõista karistuseks vangistus. N.O süüd raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, tekitatud kahju vabatahtlik osaline hüvitamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et määratud karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata
alusel kui isik ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et N.O tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. Kohus peab võimalikuks N.O suhtes mõistetava karistuse – tähtajalise vangistuse jätta
lg 1 ja lg 3 alusel täielikult tätmisele pööramata, kui N.O ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. TSIVIILHAGI RG on esitanud tsiviilhagi summas 60 eurot. Süüdistatav N.O tsiviilhagi suurusele vastu ei vaidle ning võttis kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 6 1-13-1868 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.O kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt N.O-lt tsiviilhagi 60 euro ulatuses välja mõista kannatanu RG kasuks. ASITÕENDID Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: - CD-plaat salvestusega, mis asub toimiku juures KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Mariann Tustile summas 153.60 eurot (ükssada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti). Violetta Kõvask kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.