lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Marika Kreutzberg Süüdistatav M.J isikukood: XXX; kodakondsus: Vene Föderatsiooni; emakeel vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: T OÜ; elukoht: XXX, kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.11.2012.a s.o (2 päeva), alates 18.11.2012.a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus Väärteokorras karistatud korduvalt. Varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral sh viimati: - 06.05.2011 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7 alusel vangistusega 2 aastat,
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud, karistus kantud vabanes 29.09.2012 Kaitsja Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 175, § 180, § 238, § 311-313, § 315, VÕS § 1043,1045, TsMS § 440 kohus otsustas: 1. Tunnistada M.J (ik XXX)
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes 1-13-1180 M.J-i vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 17.-18.11.2012.a, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 236 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 alusel allutada M.J üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et M.J üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD M.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 11.03.2013.a toimunud kohtuistungil kinnitas M.J, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, nõustus tsiviilhagi hüvitama. Kinnitas, et on terve ja nõus tegema ÜKT-d Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on M.J-i süü kinnitust leidnud, karistuseks palus määrata vangistuse 6 kuud, vähendades 1/3 võrra ning kandmata jäänud vangistust palus asendada ÜKT-ga. Tsiviilhagi palus rahuldada täies ulatuses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. 3 1-13-1180 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl 36-40; 41-44), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning 18.11.2012.a antud ütlustes selgitas, et pani toime need kaks vargust varastatu edasimüümise eesmärgil. Alkoholipudelid peitis jope alla ja viis kauplusest välja, jättes kauba eest tasumata. Eelnevalt võttis pudelitelt turvaelemendid maha. Võlgade hüvitamiseks pani toime need vargused. Alates 12. novembrist 2012 asus tööle firmasse L AS, hakkab olema legaalne sissetulek, millest saab tagastada kõik võlad, sealhulgas ka kauplusele, kust 10.11.2012 varastas alkoholi. Kuna arvab, et kõik on ilmne, siis detailsemate ütlusi ei anna. 12.12.2012.a antud ütlustes selgitas, et tunnistab oma süüd täies mahus. Varem antud ütlused vastavad tõele. Võib ainult täpsustada, et tõesti ühel päeval, see võis olla 10.11.2012 käis Mustakivi Konsumis alkoholi varastamas kahel korral. Iga kord võttis kaks pudelit konjakit. Esimesel korral Larsen ja teisel korral mingi muu. Pudelid olid karpides, kuid võttis karpidest välja ja viis kauplusest välja ilma karpideta, eemaldades ennem turvaelemendid. Need korrad olid praktiliselt järjest, nende vahel ajavahemik oli väike. Kõikvarastatud pudelid alkoholijoogidega müüs võõrastele inimestele. Väga kahetseb oma tegu ja enam see ei kordu. Teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud ka järgmiste tõenditega: 10.11.2012.a episood • Eesti Tarbijateühistute Keskühistu avaldus, mille kohaselt 10.11.2012 kell 12:45 ajal viis meeskodanik (Pruuni jope ja heledate teksadega) Mustakivi Konsumist, aadressiga Mahtra 1, välja 2 pudelit Larsen XO konjakit summas 105,80 eurot jättes nende eest tahtlikult tasumata. Alguses korvi pandud pudelitelt eemaldas meesterahvas müügisaalis turvaelemendid. Samal päeval 10.11.2012 kell 13:35 ajal viis meeskodanik (Pruuni jope ja heledate teksadega) Mustakivi Konsumist, aadressiga Mahtra 1, välja 2 pudelit Remy Martin konjakit summas 97,80 eurot jättes nende eest tahtlikult tasumata, pudelitelt eemaldas meesterahvas müügisaalis turvaelemendid. Turvaelemente eemaldades rikkus isik 4 turvaelementi, mille kogumaksumuseks on 2,76 eurot. Kokku tekitas meesterahvas ETK Jaekaubandus AS kauplusele Mustakivi Konsum kahju 206,36 eurot. Avaldusega on kaasas videosalvestus CD plaadil 10.11.12 Mustakivi Konsumis toimunud alkoholi varguse kohta /tl 5/; • Asitõendi CD-l asuva turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, mille kohaselt on 17.12.2012.a vaadeldud aadressil Mahtra 1 Tallinn turvakaamera salvestust. Kell 12:43:58 M.J (tumeda värvi karvase kraega kapuutsiga jopes ja sinist värvi teksades) siseneb poodi, (foto nr 1). Kell 12:44:20 M.J möödub lahja alkoholi riiulitest ja suundub kange alkoholi lettide juurde (foto nr 2). Kell 12:44 M.J võtab ülemise riiulilt esimese karbi alkoholijoogiga ja asetab selle ostukorvi (foto nr 3). Kell 12:45:02 M.J võtab riiulilt teise karbi alkoholijoogiga ja asetab selle ostukorvi (foto nr 4). Kell 12:45:30 M.J eemaldab lahja alkoholi leti taga karpidelt turvaelemente (foto nr 5). Kell 12:45:50 M.J kummardub lettide vahele (foto nr 6). Kell 13:31:58 M.J siseneb teistkordselt poodi (foto nr 7). Kell 13:32:54 M.J, viibides kange alkoholi juures, võtab ülemise riiulilt punase karbi alkoholijoogiga ja asetab selle 4 1-13-1180 ostukorvi (foto nr 8). Kell 13:33:15 M.J võtab riiulilt teise punase karbi alkoholijoogiga ja asetab selle ostukorvi (foto nr 9). Kell 13:36:02 M.J kummardub kerge alkoholi riiulite vahel (foto nr 10). Kell 13:40:53 M.J lahkub poest kauba eest tasumata (foto nr 11) /tl 7–14/. 17.11.2012.a episood • Eesti Tarbijateühistute Keskühistu avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele isik kelle juurest 17.11.2012.a kell 12:50 kaupluses Mustakivi Konsum, aadressil Mahtra tn 1 avastati ETK Jaekaubandus AS-ile kuuluvat maksmata kaupa, Remy Martin V.S.O.P. 2 tükki maksumuseks 35,90 eurot kokku summas 71,80 eurot. Kaup rikkumata /tl 2/; • Õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt 17.11.2012.a kell 12:50 aadressil Mahtra tn 1 Tallinnas asuvas Mustakivi Konsumis, meesterahvas möödus kassadest kauplusele kuuluva kaubaga (Remy Martin V.S.O.P. 2 tk kogusummas 71.80 eurot), jättes selle eest tasumata. Õigusrikkuja M.J PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonnale üle antud. Kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud /tl 3 - 4/; • Tunnistaja EH’i ütlused, mille kohaselt 17.11.2012.a täites tööülesandeid Mustakivi Konsumis (Mahtra 1, Tallinn) valvamisel, märkas videokaamerast, kuidas pruunis jopes, sinistest teksades noormees võttis riiulilt alkoholi, pani korvi ja läks saali. Väljapääsust läks läbi kell 12:50 kassa nr 6 liini juurest ja jättis kauba eest tasumata. Turvakontrolli ajal avastati jopest kaks pudelit Remy Martin 35,90 + 35,90 = 74,80 eurot. Kaup rikkumata tagastatud kauplusele. Kinnipeetav anti üle politseile. Nimetatud noormees on 10.11.12 juba varastanud alkoholi Mustakivi Konsumist (Mahtra 1, Tallinn), on olemas videosalvestis. 10.11.12 kohta teeb avalduse juhtkond. 10.11.12 kell 12:58 ületas ta kassa nr 6 ja jättis tasumata kauba eest /tl 15–16/. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja ütlustega, õigusvastase teo toimepanemise aktiga, Eesti Tarbijate Keskühistu avaldusega ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud M.J-i poolt võõraste vallasasjade (alkohoolsete toodete) äravõtmine. M.J-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – alkoholipudelid peitis jope alla ja viis kauplusest välja - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuriteod toime pandud kavatsetult. M.J-i poolt omastamise eesmärgil äravõetud alkoholipudelid (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid tema jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (
Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Karistusregistri teatisest (tl 18-25) ja kohtuotsusest (tl 26-27) nähtub, et M.J on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati M.J 06.05.2011.a Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi 5 1-13-1180 vangistusega 2 aastat,
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud, vabanes 29.09.2012.a peale karistuse kandmist. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kolm varguse episoodi ühe kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. M.J-i tegevus kolmes varguse episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavad asjaolusid ei tuvastatud. M.J on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseis eesmärke.
lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, teda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Eelnev vabaduskaotuslik karistus ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning süüdistatav on vähem kui kahe kuu möödudes eelmise karistuse kandmiselt toime pannud uued teod. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik, kuna tal tuleb hüvitada tekitatud kahjud ning tasuda menetluskulud. Karistusena tuleb kohaldada vangistust. M.J-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Samuti on M.J olemas töökoht. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et M.J tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 17.-18.11.2012.a, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Kuna aga M.J on noor terve inimene, kellel on olemas kindel elukoht ja töökoht, ta andis nõusoleku teha üldkasulikku tööd, tal on selleks aega, kuna põhitöö on tal vahetustega, kohus nõustub prokuröri ettepanekuga asendada mõistetav karistus ÜKT-ga. TSIVIILHAGI 6 1-13-1180 ETK Jaekaubandus AS on esitanud tsiviilhagi summas 206,36 eurot, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele M.J-ilt VÕS § 1043 alusel, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. M.J tekitas kannatanule kahju õigusvastaselt. M.J ka kohtuistungil ei ole kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi suurusele ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud § lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. Kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses antud juhul ei esine. ASITÕENDID Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: • Asitõend, CD turvakaamera salvestusega, mis asub toimiku juures KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsja Arina Liskmann-Getsu summas 115.20 eurot. Violetta Kõvask kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.