KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn. kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2373 (12250100804) Kohtukoosseis Koht

§ 320

lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Prokurör Kaitsja RESOLUTSIOON M.J xxxxxxxxxxxxxx xxx x xxxxxxxxxs x xxxxxxxxxx xxxxxxx, väärtegude eest karistatud 20-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 14.05.2012. Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht: Karistatus: Kristine Tamm Kaire Aus, vandeadvokaat kokkuleppel Juhindudes KrMS § 251, § 254, § 180 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.J

§ 320

lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära ulatuses (päevamäär 3.20 eurot), s.o summas 512.00 (viissada kaksteist) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, s.o 42.00 (nelikümmend kaks) eurot kuus ja viimasel,

1. kuul, 50.00 (viiskümmend) eurot, arvestades kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Välja mõista süüdimõistetult menetluskulud riigi tuludesse: 480 eurot sundraha; 0,45 eurot kriminaaltoimiku koopiate kulu (Rünno Roosmaale). Tsiviilhagi ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendeid ei ole. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
2. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“. Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011 viitenumber 2800049696; Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696). Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi, kelle eest tasutakse, juhul kui makset ei teosta süüdimõistetu ise. Kui rahalised nõuded, ei ole 30 päeva jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.J-i süüdistatakse selles, et tema andis 06.03.2012 Pärnu linnas Kuninga 22 asuvas Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumajas kriminaalasja nr 1-10-16076 (nr 10250100001) kohtuistungil tunnistajana teadvalt vale ütluse selle kohta, et I Eündas 01.01.2010 Pärnu maakonnas Audru vallas Lindi külas Lindi rahvamajas uue aasta peol garderoobis A Pt, millised ütlused olid vastuolus tema poolt kriminaalasja nr 10250100001 kohtueelsel menetlusel Lääne Prefektuuris Pikk 18, Pärnu 19.03.2010 tunnistajana antud ütlustega, milles M.J tunnistas, et I E ja A kaklesid omavahel ning 06.09.2010 tunnistajana samas kriminaalasjas antud ütlustega, mille kohaselt mingit löömist I E ja A P vahel peale aastavahetust ei toimunud ehk ta ei näinud IE ja A Po vahel teineteise löömist. M.J-i ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus erinevad diametraalselt ning M.J ei ole osanud selgitada arusaadavalt erineval ajaperioodil antud ütluste erinevuse põhjust. Pärnu Maakohtu 26.03.2012 otsusega on süüdi mõistetud A Pko 01.01.2010 kella 00:30 paiku Pärnu maakonnas Audru vallas Lindi külas Lindi rahvamajas I E rusikaga löömises ja temale raske tervisekahjustuse tekitamises, mistõttu on kuriteosündmuse juures viibinud M.J-i tunnistajana kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused tõele mittevastavad. Sellega M.J, tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega, pani toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör võttis karistuse osas ettepaneku tegemisel arvesse, et

§ 320

lg 1 näeb karistuseks ette nii rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse, samuti asjaolu, et M.J on varem kriminaalkorras karistamata, teda on karistatud väärtegude toimepanemise eest kuid ta on suures osas mõistetud rahatrahvid tasunud. Arvestades, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on võimalik karistada M.J-i rahalise karistusega sanktsiooni esimese kolmandiku piires, arvestades et 1 päevamäära suuruseks on 3.20 eurot. Süüdistatava taotlusel määrata rahalise karistuse tasumine osaliselt, arvestades süüdistatava õppimist kõrgkoolis. Seega tegi prokurör ettepaneku süüdi tunnistada M.J

§ 320

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära (1 päevamäär 3.20 eurot) s.o summas 512 (viissada kaksteist) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, so 42 eurot kuus ja viimasel, 12.kuul, 50 eurot, arvestades kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud süüdistus on tõendatud kriminaaltoimiku materjalides tooduga, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava käitumises puuduvad ning ta on seega süüdi esitatud süüdistuses. Prokuröri karistuse ettepanek on kooskõlas

§ 56

lg ga 1.

§ 56lg 1 alusel on karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et põhjendatud on süüdistatava karistamine vastavalt prokuröri ettepanekule, M.J tuleb süüdi tunnistada esitatud süüdistuses ja välja mõista temalt menetluskulud. Indrek Nummert Kohtunik