4-13-3601/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-3601 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Väärteoasi T.H ´i (T.H) väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik T.H Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Narva vanemväärteomenetleja Irina Reino Menetlusalune isik T.H isikukood XXX, elukoht XXX VF kodakondsus, töökoht OÜ XXX Politseijaoskonna RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 151 lg 3 p-st 3 ringkonnakohus otsustab:
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2013 kohtuotsus osaliselt, s.o T.H-le mõistetud karistuse osas.
5. Mõista T.H-le liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7. T.H apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
8. Viru Maakohus tunnistas T.H süüdi lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 05.06.2013 mitte vähem kui 70 kilomeetri tunnis, s.o liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõistis talle karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 12 (kaksteist) kuud.
9. Maakohus põhjendas karistuse mõistmist alljärgnevalt. Liiklusseadus näeb § 227 lg 4 süüteo toimepanemise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. T.H pani toime ohtliku rikkumise, asetades ohu alla mitte ainult enda vaid ka teisi liiklejaid. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine ja kiiruse ületamine oli sihikindel ja teadlik käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on T.H juba kogemus olemas. T.H pani toime väärteo otsese tahtlusega. Ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem väärteokorras karistatud kaks korda: 28.01.2013 LS § 241 lg 1 järgi rahatrahviga 12 eurot ja 07.05.2012 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 eurot. Väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasutud. T.H puhul ei ole rahalise karistuse määramine olnud tulemuslik ning isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu rakendas maakohus karistuse valikul teist karistuse liiki – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni keskmises määras, arvestades kergendavat asjaolu (kahetseb toimepandut). Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
10. Apellatsiooni esitanud menetlusalune isik T.H taotleb maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks ning palub ringkonnakohtul saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises koosseisus. 3.
11. Apellatsiooni esitaja leiab, et maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud määratud karistuse osas ja apellatsiooni esitajale määratud karistus on liiga range. Apellandi hinnangul on väärteoasjas karistust kergendavaid asjaolusid hinnatud puudulikult, mis tõi endaga kaasa põhjendamatu kohtuotsuse ning seetõttu on apellant seisukohal, et need rikkumised on V™S § 150 lg 1 p 7 ja V™S § 150 lg 2 kohaselt aluseks maakohtu otsuse tühistamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus, olles tutvunud kirjalikus menetluses apellatsiooni ja väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele T.H suhtes kohaldatud karistuse osas karistuse mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Apellatsioonis on taotletud T.H suhtes tehtud kohtuotsuse tühistamist ning selle tagasisaatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Samas nähtub apellatsioonist, et apellatsiooni põhisisuks on mittenõustumine maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Ringkonnakohus nõustub mõneti apellatsiooniga, et maakohus pole karistuse mõistmisel järginud kõikehõlmavat põhjalikku sellekohast motiveerimist, kuid ei pea põhjendatuks asja 2 tagasisaatmist maakohtule uueks arutamiseks ning kergendades mõistetavat karistust lisab ka sellekohased motiivid.
13. Maakohus on karistuse mõistmisel tuginenud T.H isikule ja tema varasemale karistatusele sarnase teo eest, ning sellest tulenenud järeldusele, et rahaline karistus ei ole T.H-le piisavat mõju avaldanud, kuna ta on toime pannud uue sarnase rikkumise s.o piirkiiruse ületamise. Asja materjalidest ei nähtu aga, et tegemist on süstemaatilise liikluseeskirja rikkujaga. T.H karistusregistrist nähtub, et tema viimane karistus piirkiiruse ületamise eest toimus eelmisel aastal ja lisaks sellele on teda ühel korral karistatud parkimistrahviga, mis ei ole kolleegiumi hinnangul piisavaks aluseks, et rääkida T.H puhul süstemaatilisusest.
14. Maakohus otsustas määrata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmise määra lähedaselt, arvestades menetlusaluse isikut (omab töökohta), kergendavat asjaolu (kahetseb toimepandut) ning, et tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus olnud karistuse mõistmisel asja tehiolusid arvestades T.H suhtes liialt range. Teistkordse piirkiiruse ületamise puhul karistuse määramine juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks on kolleegiumi hinnangul ebaproportsionaalne T.H süü ja tema isikuga. T.H karistamiseks ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine käesoleval juhul sanktsiooni keskmise määra lähedaselt ning asja materjalide põhjal piisab isiku õiguskuulekale teele suunamiseks ilmselt kergemast karistusest, s.o juhtimisõiguse äravõtmisest 6 kuuks. Ringkonnakohtu arvates antakse esmasel juhtimisõiguse äravõtmisel T.H-le sellega küllaldane signaal tema poolt toime pandud liiklusalase rikkumise olemusest, süü suurusest ja rikkumise ohtlikkusest kaasliiklejatele. Tunduvalt sõidukiirust ületanud T.H süü suuruse hindamisel tuleb arvestada siiski ka väärteo toimepannud isikut. Siinjuures märgib kolleegium T.H-le mõistetud karistust kergendades, et tal on kaks alaealist ülalpeetavat ning mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik nii tööalaselt kui ka perekondlikel põhjustel. Nõustuda tuleb apellatsioonis märgitud seisukohaga, et juhtimisõiguse pikaajaline puudumine mõjutab ja kahjustab oluliselt T.H perekonna eluolu ja materiaalset olukorda.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.H õiguskuulekusele suunamiseks piisab ka tema karistamisest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau