← Eesti

4-12-2291/20

Väärteoasi 4-12-2291 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg 16.mai 2013.a kell 16.00, Võru kohtumaja ja koht Väärteoasja number kohtumenetluses 4-12-2291 (väärteoasi kohtueelses menetluses nr 2860,12,001310) Kohtunik Heiki Kolk Sekretär Merle Vaaks Väärteoasi O.E kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse 07.05.2012 otsusele väärteoasjas nr 2860,12,001310 Menetlusalune isik O.E (isikukood xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx:xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond; politseiametnik Kuldar Raudsik RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-dest 132 p 2, 133 -135 , kohus otsustas:

  1. Kaebus rahuldada osaliselt.
  2. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse 07.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2860,12,001310 osaliselt so määratud rahatrahvi suuruse osas.
  3. Mõista O.E-le karistuseks LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahv 25 (kakskümmend viis) trahviühikut so 100 (ükssada) eurot. 2 Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank); 221023778606 (AS Swedbank); 333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber on
  4. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number (4-12-2291) ja menetlusaluse isiku nimi (O.E).
  5. Jätta rahuldamata O.E kaitsja Feliks Luiksaare taotlus kaitsja tasu hüvitamiseks. Menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu jätta menetlusaluse isiku enda kanda. Kohtuistungi toimumine ja osalejad 18.aprillil 2013, osalesid: menetlusalune isik O.E ; kaitsja Feliks Luiksaar; kohtuvälise menetleja esindaja: Varbo Maandi. EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud
  6. Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna (kohtuväline menetleja) patrullpolitseinik Taisto Paju koostas 19.04.2012 väärteoprotokolli selle kohta, et 19.04.2012 kella 12.36 ajal O.E Võru linnas, Tartu tänaval, Jüri tänava ja Kreutzwaldi tänavate vahel liikudes Kreutzwaldi tänava suunas juhtis mootorsõidukit xxxxxxx-xxx, registreerimismärgiga xxxxxxxx ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellise tegevusega rikkus O.E Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 nõudeid ja tegu on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Menetlusalune isik esitas 02.05.2012 vastulause, milles leiab, et pole rikkumist toime pannud, ühe politseiniku ütlusi ei saa pidada piisavaks tõendiks, pole kasutatud täiendavaid tehnikavahendeid (videokaamerat või fotoaparaati). Menetlusalune isik taotles vastulauses menetluse lõpetamist. 2

(9)3
  1. Kohtuvälise menetleja 07.05.2012 otsusega karistati O.E LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses so 132.00 eurot. Otsuses märgiti, et esitatud vastulauset ei arvestata, sest LS § 33 lg 3 rikkumine on tõendatud tunnistaja ütlustega.
  2. O.E esitas 23.05.2012 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Rikkumine ei ole tõendatud ja väärteomenetluse käigus on oluliselt rikutud väärteomenetluse seadustiku nõudeid. Ühe tunnistaja, kusjuures see on politseiametnik, ütlustega, kes võis isikut näha sõitvas mootorsõidukis vaid sekundite vältel, ei saa pidada usaldusväärselt tõendatuks väärteo toimepanemist ja tõendite hulk on ebapiisav. Rikutud on menetlusaluse isiku õigust anda ütlusi, menetlusaluse isiku ülekuulamine on kohustuslik menetlustoiming, kuna see on ette nähtud seadusega ja selle täitmata jätmisega on oluliselt rikutud menetlusõigusnormi. Tähelepanuta on jäetud vastulauses esitatud kõik muud põhjendused, eelkõige see, et väidetavalt toimepandud tegu ei ole piisaval määral tõendatud, puuduvad objektiivsed tõendid. Tekkinud olukorras oleks tulnud sõiduki peatanud politseiametnikel loobuda väärteoasjas menetlustoimingute tegemisest, nad oleksid pidanud jääma tunnistajaks ning kutsuma politseijaokonnast menetleja õigustega ametniku. Kõrvaldamata on vastuolud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste vahel, läbi oleks tulnud viia vastastamine. Samuti oleks tulnud läbi viia uurimiseksperiment, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste seostamine olustikuga sündmuskohal. Kui tegu tunnistatakse piisavalt tõendatuks, on karistuse määr tegu ja isikut arvestades ebaproportsionaalselt suur. Esitatud kaebuses palub menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p1 alusel. Menetluse lõpetamise korral hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.
  3. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.11.2012 otsusega rahuldati O.E kaebus osaliselt ja tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistusmäära osas. Kohtuotsusega tunnistati O.E süüdi LS § 239 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahatrahv 25 (kahekümne viie) trahviühiku suuruses so 100 (ükssada) eurot.
  4. O.E esitas vandeadvokaadist kaitsja kaudu kassatsiooni Tartu Maakohtu 05.11.2012 otsusele väärteoasjas 4-12-
  5. Riigikohtu 06.02.2013 määrusega võeti V™S § 160 lg 5 alusel O.E kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase kassatsioon menetlusse.
  6. Riigikohtu 28.03.2013 otsusega nr 3-1-1-37-13 Tartu Maakohtu 05.11.2012 kohtuotsus O.E karistamises LS § 239 lg 1 p 1 järgi tühistati ja saadeti väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Maakohus on otsuses tuginenud vaid tunnistaja H.S-i ütlustele, kuid hindamata ja tähelepanuta on jäetud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väited. Kontrollimata ja hindamata on jäetud O.E väited selle kohta, et tema autol hakkab turvavööta sõitmisel tööle alarmheli, samuti, et tunnistaja ei saanud politseiauto asukohast sedavõrd lühikese aja jooksul turvavööta sõitmist märgata ja kohtuvälise menetleja ametnik võis rikkumise fikseerimisel eksida. Kohus pole kuulanud kohtus üle teist politseiautos viibinud kohtuvälise menetleja ametnikku, kes oleks saanud anda ütlusi menetlustoimingu 3
(9)4 tegemise asjaolude kohta. Pole uuritud sündmuskoha olustikku lähtuvalt menetlusaluse isiku kaitseväidetest, et rikkumise tõsikindlaks tajumiseks oli tunnistaja paiknemine ebasoodne. Kriminaalkolleegium nõustus maakohtu seisukohaga, et menetlusalune isik on saanud maakohtus anda ütlusi, mistõttu tema subjektiivseid õigusi pole rikutud, tema kohtuvälises menetluses ülekuulamata jätmine ei ole hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
  2. O.E-le koostati väärteoprotokoll selle kohta et ta 19.04.2012 kella 12.36 ajal Võru linnas, Tartu tänaval, Jüri tänava ja Kreutzwaldi tänavate vahel liikudes Kreutzwaldi tänava suunas juhtis mootorsõidukit xxxxxxx-xxx, registreerimismärgiga xxxxxxxx ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. 8.1 O.E ütluste kohaselt alustas ta
  3. aprill 2012 kella 12.30 ajal tööautoga sõitu Järverest töölt lõunale. Võru linna sõitis sisse Tallinna maantee kaudu, siis pööras paremale Tartu tänavale, Tartu tänavalt pööras Kreutzwaldi tänavale. Kreutzwaldi tänaval võis auto kiirus olla 15-20 km/h. Enne pööramist tegi stopi. Ristmikul oli ees õppesõidu auto, sõitis tema järel ristmikule, õppesõidu auto taga ootas vähemalt 10 sekundit. Õppesõidu auto taga seistes ei olnud politseid näha. Auto muutus politseile nähtavaks 3-4 meetrit enne stoppjoont. Nägi politseid vasakul parklas. Ilm oli sellel päeval vahelduva pilvisusega. Seljas olid tööriided, mustjas halli värvi, Snickersi töötunked. Enne manöövrit pani teise käe rooli peale, ootas õppesõidu auto taga. Õppesõidu auto puterdas ja ei saanud nii kiiresti minema. Autos olin üksi. Auto klaasid on tehasetooni. Politseid märkas siis kui stoppjooneni jõudis, enne manöövri tegemist Muidu hoidis rooli ühe käega, ristmikul pani teise käe ka roolile ning tegi manöövri. Manöövri ajal kadus politseiauto silmist. Siis peatas politsei kinni ja ütles, et ei olnud turvavööd peal. Kohal oli 2 politseiniku, mõlemad istusid autos, kui ristmikule sõitis. Politseiauto seisis liikumissuunaga risti, olid paremal pool parklas, mitte tänaval. Maja varjutas ära ja politsei ei saanud ristmikul olles näha, mida autos teeb, kas tõmbab turvavööd peale või mis. Sellise nurga alt nagu politsei vaatas, jääb nende auto uksepiit ette ja ette jääb veel ka (menetlusaluse isiku) auto uksepiit ja peegel. Politsei võis eksida tehtud käeliigutuse tõttu. Nähtavus oli raskendatud ka sellega, et vaadata tuli läbi kahe autoklaasi, seal on päiksepeegeldused, metsas käimise tõttu on auto klaasid koguaeg pritsmeid täis; turvavöö on must ja riided olid mul hallikas musta värvi. Kuna on pikk inimene, siis auto iste on lõppasendis ning keha jääb auto uksepiida taha, võis ainult õrnalt näha olla. Vahemaa politseiga mõõtis ära ja sai 45 meetrit. Tavaliselt alustab sõitu nii, et istub autosse ja paneb kohe turvavöö peale. Auto on selline, et kui kiirus on juba 20 km, siis hakkab piiksuma turvavöö meeldetuletus. Võrus peatust enne politsei poolt kinnipidamist ei teinud. Turvavöö oli kogu aeg kinnitatud. Pidevalt hoiab sõidu ajal vasakut kätt ukse piidal ja rooli ühe käega. Menetlusalune isik lisas oma ütlustele skeemi. 4
(9)5 8.2 Tunnistaja Hans Saarniidu ütluste kohaselt toimus sündmus pea aasta tagasi, oli tööl koos Taisto Pajuga ja teostasid liiklusjärelevalvet autos olles. Patrullauto oli pargitud Kreutzwaldi tänavale, paralleelselt Kreutzwaldi tänavaga. Ilm oli päiksepaisteline. Nägi, et ristmikule lähenes halli värvi maastur ja juhil ei olnud turvavöö kinnitatud, nägi turvavööd ukse piida juures ja turvavöö liikumist, ei mäleta kas nägi täpset liigutust. Oli näha, et turvavöö ripub ja ristmikule lähenedes oli näha, et turvavöö liigub. Ajavahemik rikkumise tuvastamisest kuni auto kinnipidamiseni olid mõned sekundid. Rikkumise tuvastasid analoogselt teiste taoliste rikkumistega, st kui on paarimehega lahkarvamus, siis ei võtagi autot maha. Auto peatatakse ainult siis, kui mõlemad on kindlad, et juhil ei ole turvavöö kinnitatud. Seekord arutasid omavahel juhtumit ja jõudsid järeldusele, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Kui Taisto juhi peatas, siis oli turvevöö juba peal. Taisto peatas auto ja juht kutsuti politseiautosse. Juhile koostati rikkumise kohta väärteoprotokoll. Tunnistaja tutvus menetluslause isiku poolt koostatud skeemiga ja järeldas, et skeem vastab tegelikkusele, politsei auto asukoht skeemil on õige, menetlusaluse isiku poolt juhitud auto võis olla ristmikul väikese nurga all. Menetlusaluse isiku ristmikule lähenemise ajal ees autot ei olnud, aga muidu on seal ristmikul tihe liiklus. Liiklusjärelevalve teostamise koht saigi valitud selline, et rikkujaid saab palju avastada. Ristmikul on stopp märk ja autod lähenevad aeglaselt. Veendumus rikkumise toimepanemises seisnes selles, et ilusti oli näha juhti ja päike valgustas auto sisemust, päike oli järve tagant kesklinna suunas. Liiklusjärelevalve teostamisel ei kasutanud abivahendeid, ainult enda nägemist. Ise prille ei kanna. 8.3 Tunnistaja Taisto Paju ütluste kohaselt koostas ta O.E-le väärteoprotokolli seetõttu, et O.E ei kasutanud
  1. aprillil 2012 turvavööd. Ta tuli Tartu tänavalt ja turvavöö oli maas. Protokolli koostas tunnistaja Hans Saarniidu ütluste põhjal ja see oligi tõendiks. Rikkumist nägi ka ise, nägi, et tuli kastiga Jeep ja juhil oli turvavöö kinnitamata. Auto jäi ristmikul seisma, juht kinnitas ristmikul turvavöö. Sõiduki peatamise ajal oli turvavöö kinnitatud. Arvatavasti tõmbas juht turvavöö altpoolt peale. Nägi turvavöö liikumist, enne rippus turvavöö piida ääres. Oli veendunud, et turvavöö liikus. Ei mäleta, mis värvi riided menetlusalusel isikul seljas olid. Päike paistis ristmikul menetlusaluse isiku autosse, auto sisemus on ilusti näha. Rikkuja oli autos üksinda. Kui sõiduk hakkas ristmikult liikuma, siis väljusid politseiautost ja peatas rikkuja.
  2. O.E ütlustest nähtub, et 19.aprillil 2012 Võru linnas, Tartu tänavalt pööras Kreutzwaldi tänavale, ristmikul tegi stopp-peatuse, ristmikul ootas vähemalt 10 sekundit õppeauto järel ja sõitis siis ristmikule, tema auto muutus politseile nähtavaks 3-4 meetrit enne ristmikku. Tunnistajate Hans Saarniidu ja Taisto Paju ütluste kohaselt nägid nad ristmikule lähenemas halli värvi Jeepi, mille juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. Tunnistajad on ütlustes selgitanud, et nägid ristmikul peatunud autos turvavöö rippumist, selle liikumist ja sõiduki peatamise ajal oli juhil turvavöö kinnitatud. Kohus märgib, et LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise tuvastamiseks ei pea selgitama, millal ja millise liigutusega menetlusalune isik turvavöö kinnitas, vaid tuvastada tuleb, et sõiduki juhtimise ajal ei olnud turvavöö kinnitatud. 5
(9)6 9.1 Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised. Menetlusalune isik on kinnitanud ühelt poolt, et politseiametnikud ei saanudki tema autos toimuvat näha, teiselt jälle väitnud, et nad ei saanud näha, et turvavöö oli kinnitamata, sest päike paistis, vaadata tuli läbi kahe auto klaasi, ette võisid jääda autode uksepiidad. Kohus leiab, et nimetatud asjaolude kohta menetlusaluse isiku poolt antud ütlused ei ole usaldusväärsed ja need on antud soovist vastutusest vabaneda. Menetlusalune isik on lisanud kassatsioonile skeemi ja fotod. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, need on tema koostatud. Kassatsioonis on menetlusaluse isik märkinud, et foto on tehtud väidetavast politseiauto asukohast vaatega ristmikule ( tl 34-35,39-41, kassatsiooni lk 7-8). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt esitatu on käsitletav KrMS § 63 lg 1 nimetatud muu dokumendi ning fotona, seega tõendina. Hinnates nimetatud skeemi ja fotot, leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited, nagu ei oleks politseiautost võimalik tema poolt juhitud autosse näha, on põhjendamatud. Fotolt nähtub selgelt ja üheselt, et ristmikul peatunud auto on piisavalt nähtav ja liiklusjärelevalve teostamisel on võimalik näha ka võimalikku turvavöö liikumist. Fotolt nähtuvalt jääb ristmikul paikneva maja ja ristmiku vahele kõnnitee ning selle kõnnitee laiuse ulatuses on selgesti nähtav juhi tegevus sõidukis. Kohus nõustub siinjuures kohtuvälise menetleja väitega, et fotol kujutatud sõiduki asetsemine on küsitav eelkõige seetõttu, et ükski kogenud juht ei peatu ristmikul nii sirgelt nagu on fotol kujutatud. Menetlusalune isik on ütlustes kinnitanud, et soovis pöörata vasakule so Kreutzwaldi tänavale ja sellist manöövrit tehes paiknes auto ilmselgelt juba auto esiosaga Kreutzwaldi tänava poole. Sellest elulisest asjaolust lähtudes on tunnistajate Hans Saarniidu ja Taisto Paju ütlused, et nad nägid turvavöö liikumist, kooskõlas ka menetlusaluse isiku esitatud kirjalike tõenditega. Sõidukite asukoha suhtes on menetlusalune isik kohtule esitanud kaks skeemi ning need on kokkulangevad (kassatsioonile lisatud tl 39, ütlustele lisatud omakäeliselt koostatud skeem). 9.2 Kohus, hinnates nii menetlusaluse isiku, tunnistajate ütlusi, kui ka menetlusaluse isiku poolt lisatud fotot ja skeeme, on seisukohal, et rikkumise kohta on kogutud piisavalt tõendeid ning täiendavate tõendite kogumine n. vaatlus ja ütluste seostamine olustikuga ei lisaks antud juhul uusi asjaolusid, mida kohus peaks kontrollima. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles ülalnimetatud menetlustoimingute tegemist põhjusel, et ütlused on vastuolulised. Vastuseks taotlusele märgib kohus, et vaatlusega ega ka ütluste olustikuga seostamine vastuolusid ei kõrvalda. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja antud juhul asus seisukohale, et menetlusaluse isiku väited politseiametnike poolt rikkumise mittenägemise kohta on antud soovist vastutusest vabaneda. Ilmselgelt säilib menetlusalusel isikul see soov mistahes menetlustoimingu läbiviimisel. Samuti tuleb silmas pidada asjaolu, et rikkumine on seotud sõidukis turvavarustuse kasutamisega. Seega ristmikul ei ole ega saagi olla säilinud jälgi rikkumise toimepanemisest. 10. Vastuseks O.E kaitsjaväidetele selgitab kohus järgmist. Menetlusalune isik on kogu menetluse jooksul väitnud, et ta ei oleks saanudki sõita ilma turvaööd kinnitamata, sest sellisel juhul oleks autos hakanud tööle alarm, alarm hakkab tööle auto liikumisel 20 km/h kiirusega. Samas on menetlusalune isik ka väitnud, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli 15-20 km/h. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väited alarmi töölehakkamise osas on paljasõnalised, autodes on kasutusel erinevad alarmsüsteeme ja osa neist lakkavad töötamast pärast minutist töötamist. 6
(9)7 Samuti rõhutab kohus kohtupraktikas süüteomenetluses levinud seisukohta, et juhul, kui süüdistatav otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui tõendeid ei esitata või ei looda võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt Riigikohtu lahend 3-1-185-07 p 9.1). Esitades väite enda poolt juhitud auto alarmsüsteemist, oleks O.E tulnud väiteid ka tõendada. Käesolevas väärteoasjas O.E selliseid tõendeid esitanud ei ole. Isegi juhul, kui pidada menetlusaluse isiku väited alarmi töölehakkamise osas usutavaks, ei oleks autos alarm tööle hakanud, sest sõiduki liikumiskiirus oli tema enda väidete kohaselt väiksem kui 20 km/h. 10.1 Kaitsja on kaebuses väitnud, et menetlusalusel isikule ei ole võimaldatud anda ütlusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nõustunud maakohtu seisukohaga ja leidnud, et kohtuvälises menetluses ülekuulamata jätmine ei ole hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, sest menetlusalune isik sai anda ütlusi kohtuistungil. Seega ei ole kohtueelses menetluses menetlusõigust oluliselt rikutud. 10.2 Maakohus, juhindudes Riigikohtu lahendist kuulas tunnistajana üle väärteoprotokolli koostanud ametniku patrullpolitseinik Taisto Paju. Erinevalt kaitsjast ei leia maakohus, et selle isiku ülekuulamisega on rikutud KrMS § 66 sätteid. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et välistatud ei ole menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-73-08 p 9.2). Antud juhul ongi protokolli koostanud ametnik üle kuulatud tunnistajana selle kohta, miks ta väärteoprotokolli koostas. Kohtupraktika kohaselt ei ole väärteoprotokoll tõend. Käesolevas väärteoasjas protokolli kantud menetlusaluse isiku ütlused: olin 100% kinnitatud turvavööga ja annan lisaütlused hiljem paberil“, ei ole tõendiks, sest need ei sisalda faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-1-1100-03). Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-73-08 p 9.1). Tunnistaja Taisto Paju ongi andud ütlusi selle kohta, kuidas nad koos Hans Saarniiduga teostasid liiklusjärelevalvet ja mida nad selle käigus nägid, samuti selgitas, mille alusel koostas väärteoprotokolli. On paratamatu, et liiklusjärelevalvet teostav ametnik võib rikkumise avastamisel kohtuvälise menetleja ametnikuna asuda teostama menetlustoiminguid, kuid see asjaolu ei välista tõendina tema ütluste kasutamist. Ainuüksi protokolli koostamine ei tähenda, et väärtegu oleks selle ametniku menetluses. V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 järgi on kohtuväliseks menetlejaks täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tunnistaja Taisto Paju ütlused on lubatav tõend. 11. Kohus leiab, et O.E käitumises on tuvastatud LS § 239 lg 1 p 1 kirjeldatud tegu so sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohane kinnitamata jätmine. 7
(9)8 Sellise tegevusega rikkus O.E LS § 33 lg 3 nõudeid, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
  1. O.E on väärteo toime pannud tahtlikult, tahtluse liigiks kavatsetus. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. O.E tegutses turvavööd kinnitamata jättes selge eesmärgiga vältida liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmist. Märgates ristmikul liikluspatrulli, asus menetlusalune isik tegutsema ja kinnitas turvavöö. O.E sundis tegutsema kartus karistuse ees.
  2. O.E poolt toimepandud tegu on õigusvastane ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistus
  3. KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et O.E käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. O.E poolt toimepandud väärtegu näitab tema ükskõikset suhtumist kehtivasse liikluskorda, mis omakorda seab ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Lisaks eeltoodule tuleb karistuse määramisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sinna alla kuulub ka liikluskord. Üldpreventiivse eesmärgina on oluline liiklejatele näidata, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Karistuse mõistmisel tuleb eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada süüdlase isikut. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud erinevate liiklusseaduse sätete rikkumise eest, viimati 28.03.2012 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 207 järgi rahatrahviga 40 eurot ja teeseaduse 40¹ lg 1 järgi rahatrahviga 160 eurot..
  4. LS § 239 lg 1 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras karistuseks 33 trahviühikut so 132 eurot. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kohaldatud karistuse määr on tegu ja isikut arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohus, võttes arvesse otsuse punktis 14 nimetatud asjaolusid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada karistuse määra osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Kohus mõistab O.E-le karistuseks rahatrahvi 25 (kakskümmend viis) trahviühikut so 100 (ükssada) eurot. Menetluskulud
  5. O.E kaitsja Feliks Luiksaar esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja kuludokumendi. V™S § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktide 1-3 ja 5-6 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 8
(9)9 Kohus ei lõpetanud väärteomenetlust ja esitatud taotlus ei kuulu rahuldamisele. Menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud kaitsjatasu jääb menetlusaluse isiku kanda. Heiki Kolk kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.