← Eesti

1-13-11221/5

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 68

1-13-11221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2013.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-11221 (13250102442) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 424

järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.Z Isikukood: xxx; xxx Kaitsja Advokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.Z

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,2,3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, ülejäänud 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui süüdistatav 2 (kahe) aasta ja 6 ( kuue ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-13-11221 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja arvata koheselt ärakandmisele kuuluva 2 (kahe) kuulise vangistuse algust alates 11.12.2013.a. Kohaldada tõkendit – vahistamine – ja võtta B.Z viivitamatult kohtusaalis vahi alla. Tõkend – vahistamine - kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid mitte hiljem kui käesolevas otsuse märgitud 2-kuulise vangistuse lõppemist. Katseaja algust arvata alates 12.12.2013.a. 5 Välja mõista B.Z-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha 240 € ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tasu riigi õigusabi eest 120 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „B.Z 1-13-11221 menetluskulud“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK B.Z süüdistatakse selles, et tema 11.12.2013 kella 09:29 ajal juhtis joobeseisundis olevana x linnas x mnt x maja juures mootorsõidukit Škoda Felicia reg nr x. B.Z 2 1-13-11221 kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seeria nr 80-005406 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks lõpliku tulemusena x mg/l. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada B.Z

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,2,3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, ülejäänud 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, juhul kui süüdistatav 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja arvata koheselt ärakandmisele kuuluva 2 (kahe) kuulise vangistuse algust alates 11.12.2013.a. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest 120 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 96 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlusaruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 20 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 4 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 24 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt 3 1-13-11221 määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.