4-13-7472/4

4-13-7472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-7472 Kohtunik Leili Raedla Kaebuse esitaja L.D, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX. Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata L.D taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 30.07.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,12,
2. Jätta L.D kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 30.07.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,12,019372 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtu poolt tuvastatud asjaolud L.D esitas 06.11.2013.a Harju Maakohtule kaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihli poolt 30.07.2013.a väärteoasjas nr 2302,12,019372 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (edaspidi LS) § 17 lg 5 p 3 rikkumise eest LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 euroga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. L.D on esitanud koos kaebusega ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, põhjendades seda sellega, et alates
3. juulist 2013.a viibib ajateenistuses ning seetõttu alates väärteoprotokolli kättesaamisest on kestvalt puudunud igasugune reaalne ja mõistlik võimalus ise politseisse kõnealusele väärteootsusele järele minemiseks. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 01.07.2013.a koostatud väärteoprotokollist AB 1313363, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.08.2013.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 01.07.2013.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitanud isikut tõendava dokumendina juhiloa nr XXX. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist menetlusaluse isiku omakäeliselt kirjutatud ütlustest, et ta on protokolliga tutvunud, ning palub otsuse saata e-postile XXX. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on L.D esitanud Harju Maakohtule 06.11.2013.a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 19.08.2013.a. Kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses on L.D selgitanud, et kohtuvälise menetleja juurde selleks ettenähtud ajal üldmenetluse otsusega tutvuma ei läinud ta seetõttu, et viibis ajateenistuses ning keegi ei ole teda ka otsese ülemuse kaudu kutsunud väärteootsuse kätteandmisele. Kohus asub seisukohale, et ajateenistuses viibimine ei saa olla takistuseks väärteootsuse kättesaamisele kuivõrd L.D oleks saanud ka ise nimetatud taotluse esitada oma otsesele ülemusele. Samuti on L.D märkinud väärteoprotokollis, et soovib saada väärteootsust e-postile XXX, mille kohtuväline menetleja on ka saatnud 31.07.2013.a. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust, taotlema oma otseselt ülemuselt nt linnaluba, ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et väärteootsus oli talle kättesaadav alates 18.10.2013.a. ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli teada väärteootsuse kättesaamise kuupäev ning samuti oli nimetatud otsus kaebajale edastatud e-kirja teel. Kuivõrd kaebaja väidab, et sai antud otsusega tutvuda alles 18.10.2013.a, siis jääb selgusetuks, miks on kohtule esitatud tähtaja ennistamise taotlus alles 06.11.2013.a. 2 Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et L.D Laur pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel, kuid sellest olenemata on kohtuväline menetleja 31.07.2013.a saatnud otsuse kaebaja poolt märgitud e-posti aadressile. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). L.D niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et L.D ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, §
4. Leili Raedla Kohtunik 3