KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13- 11291 (11240104430) Kohtunik Kristel Vedro Kahtlustatav ULVAR ERM (isikuko

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus Ulvar Erm kahtlustuses Kar

S § 298 lg 1 järgi.

§ 202

lg 2 p 2 alusel panna Ulvar Erm`ile kohustus maksta riigituludesse 320 (kolmsada kakskümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole Ulvar Erm`ile määratud kohustus täidetud, uuendatakse

§ 202lg 6 alusel kriminaalmenetlus.

Saata käesoleva määruse koopia prokurörile ning Ulvar Erm`ile. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tegi kindlaks

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse Ulvar Erm`i suhtes. Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja, milles alustati menetlust 31.08.2011 KarS § 294 lg 1 tunnustel selle kohta, et Rakvere linna ühes tehnoülevaatuspunktis võetakse altkäemaksu tehniliselt mittekorras sõidukite tehnoülevaatuse läbimiseks. Kriminaalasja eeluurimisel tehti kindlaks, et
2. aasta augustis ja septembris tunnistas xxxx asuva xxxx töötaja M.L mitmele erinevale isikule kuulunud sõiduauto tehniliselt korras olevaks ja märkis tehnoülevaatuse teostatuks ilma sõidukite reaalse ülevaatuseta, mille eest võttis kolmandate isikute vahendusel altkäemaksu H A, A A ja Ulvar Ermilt.
3. Ulvar Ermile on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 26.09.2011 ajavahemikul kell 12.00-13.00 xxxx Rahvamaja ees andis R K üle ümbriku, milles olid sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistus nr xxxx ja sularaha summas 52 eurot selleks, et R. K edastaks ümbriku tehnoülevaatuspunkti M.L-ile. 26.09.2011 lõuna ajal andis R. K xxxx asuvas xxxx tehnoülevaatuspunktis M.L-ile üle sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistuse nr xxxx ja sularaha summas 52 eurot, millest 20 eurot oli ettenähtud ametiisikule M.L-ile altkäemaksuna selle eest, et ta teostaks sõiduki tehnilise ülevaatuse ja paneks registreerimistunnistusele tehnoülevaatuse läbimise märke ilma selle sõiduki reaalse ülevaatuseta, milles oli U. Erm M.L-iga eelnevalt kokku leppinud. 27.09.2011 kell 16.44 ajal, olles oma töökohal, tunnistas M.L altkäemaksu eest ilma sõidukit üle vaatamata sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx tehniliselt korras olevaks ning ülevaatuse läbinuks, väljastades ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K0723070 ja kandes ülevaatuse läbimise märke sõiduki registreerimistunnistusele nr xxxx, kinnitades andmed oma allkirja ja pitseriga. xxxx ülevaatuspunktis aadressil xxxx töötav M.L on KarS § 288 lg 1 ja 2 mõttes ametiisik, s.o. isik, kes tegutseb eraõigusliku juriidilise isiku nimel, omab järelevalveülesandeid ning eelkirjeldatud tegu on toime pandud xxxx majandustegevuse käigus. Seega andis U. Erm ametisikule vara selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneks toime seadusega mittelubatud teo. U. Erm on oma süüd tunnistanud ja kahetseb kuriteo toimepanemist. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. 3.

§ 202

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. 4. U. Erm juhtumil ei esine prokuröri hinnangul

§ 202kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust.

Käesolevas kriminaalasjas U. Ermile etteheidetav altkäemaksu andmise episood on ainukordne juhtum, mis leidis aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, U. Erm on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole U. Ermi suhtes varem

§ 202

sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. U. Ermi süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista U. Ermi osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Seega ei ole U. Ermi suhtes vajalik ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine ning sellest tulenevalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. U. Erm nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel.

Samuti nõustu s U. Erm

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustusega tasuda 6 kuu jooksul riigituludesse kindel summa - 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. U. Ermile on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohtu seisukoht 5.

§ 202lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

§ 202

lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab

§ 202lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist.

Käesolevas kriminaalasjas U. Erm`ile etteheidetav altkäemaksuepisood leidis aset 2011.aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga. U. Erm on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. U. Erm on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi. Kahtlustatav Ulvar Erm on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega maksta kuue kuu jooksul 320 eurot riigituludesse. Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Ulvar Erm`i kahtlustuses KarS § 298 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§ 385p-st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 202lg 4.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik