S § 296 lg 2 p 1 järgi. 2.
lg 2 p 3 alusel panna Rein Õunapuu`le kohustus teha 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. 3.
lg 2 p 1 alusel panna Rein Õunapuu`le kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud 187.20 (ükssada kaheksakümmend seitse eurot, 20 senti) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.
Saata käesoleva määruse koopia prokurörile ning Rein Õunapuu`le. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tegi kindlaks
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. R. Õunapuu juhtumil ei esine prokuröri hinnangul
Käesolevas kriminaalasjas R. Õunapuule etteheidetavad kaks altkäemaksu vahendamise episoodid on ainukordsed juhtumid, mis leidsid aset 2011. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, R. Õunapuu on varasemalt kriminaalkorras karistamata, prokuratuur ei ole R. Õunapuu suhtes varem
sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. R. Õunapuu süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, temaga seonduvalt menetluskulusid ei ole. Prokuröri hinnangul ei takista R. Õunapuu osas menetluse lõpetamine kriminaalasja läbivaatamist teiste asjast läbikäivate isikute suhtes. Seega ei ole R. Õunapuu suhtes vajalik ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine ning sellest tulenevalt puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. R. Õunapuu nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega
Samuti nõustub R. Õunapuu
lg 2 p 3 alusel kohustusega teha 60 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 187.20 eurot kuue kuu jooksul. Lisaks nõustub ta, et KarS § 83 lg 1 ja KarS § 83¹ lg 1 alusel konfiskeeritakse riigituludesse tagatiskontol olev raha summas 65 eurot ja ülejäänud raha summas 55 eurot tagastatakse tema arveldusarvele SEB pangas nr 10010841000016 pärast lõpetamise määruse jõustumist. R. Õunapuule on selgitatud, et
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohtu seisukoht 5.
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks kutsuda taotluse lahendamiseks kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.
lg 1 sätestab, et juhul kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab
Käesolevas kriminaalasjas R. Õunapuule etteheidetav altkäemaksu vahenduse episood leidis aset 2011.aastal. Tegemist on teise astme kuriteoga. R. Õunapuu on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning uute kuritegude toimepanemise kohta informatsioon puudub. R. Õunapuu on aidanud kaasa kriminaasja menetlusele andes sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta. Tema süü toimepandud teos ei ole suur ja tema suhtes toimuva menetluse osas puudub avalik huvi. Kahtlustatav Rein Õunapuu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega teha 60 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 187.20 eurot kuue kuu jooksul. Lisaks nõustub ta, et KarS § 83 lg 1 ja KarS § 83¹ lg 1 alusel konfiskeeritakse riigituludesse tagatiskontol olev raha summas 65 eurot ja ülejäänud raha summas 55 eurot tagastatakse tema arveldusarvele SEB pangas nr 10010841000016 pärast lõpetamise määruse jõustumist. Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse Rein Õunapuu kahtlustuses KarS § 296 lg 2 p 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.