xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Heiki LINDUS Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki LINDUSE 07.10.2013 otsus väärteoasjas nr.2402,13,001219 A.M-i karistamise osas
summas 612 (kuussada kaksteist) eurot ja lisakaristusena
lg.3 p.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud – tühistada lisakaristuse määramise osas. Mõista A.M-ile
lg.3 p.1 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) kuu. Muus osas jätta Ida Prefektuuri 07.10.2013 otsus muutmata. 1 A.M-i kaebus rahuldada osaliselt.
alusel on A.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 13.12.2013. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik xx xx koostas 09.09.2013 väärteoprotokolli nr.AB 1351690 A.M-i suhtes selles, et viimane juhtis 09.09.2013 kell 07.56 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Ülesõidu 1 juures mootorsõidukit keelatud seisundis. Juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,56 mg. Sellega rikkus A.M
lg.5 ja pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Linduse 07.10.2013 otsusega väärteoasjas nr.2402,13,001219 määrati A.M-ile
612 € ja lisakaristusena
A.M esitas 22.10.2013 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada rahatrahvi suurust ja tühistada lisakaristuse kohaldamine. Kaebuse kohaselt kahetseb selle esitaja juhtunut, kuid leiab, et talle määratud karistus on liiga karm. Kaebuse esitaja töötab autojuhina, varasemaid rikkumisi ja kehtivaid karistusi tal ei ole. Autojuhi elukutse on kaebuse esitaja jaoks ainuke elatisvõimalus, tal on alaealine laps ja finantskohustused panga ees. Juhtimisõiguse äravõtmine seab tema pere väga raskesse olukorda. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse väidete ja põhjenduste juurde lisakaristuse kohaldamise osas ning loobus kaebusest rahatrahvi vähendamise osas. Kaebuse esitaja kordas kaebuse väiteid selles osas, et ta töötab autojuhina, juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö. Peres on xxx, kaebuse esitaja abikaasa töötab. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Lindus leidis maakohtu istungil, et prefektuuri otsus on põhjendatud ja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et varasemaid karistusi kaebuse esitajal ei ole. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja menetlusosalised, leidis, et A.M-i kaebus on põhjendatud osaliselt. ära kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas A.M juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ja kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 09.09.2013 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1351690 ja vaidlustatavast 07.10.2013 otsusest väärteoasjas nr.2402,13,001219, on menetlusalune isik rikkunud
lg.5.
lg.5 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidujuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt
lg.6 tuvastatakse mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või sama paragrahvi lg.5 nimetatud piirmäära ületamine Politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. 3 Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast 09.09.2013 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga (lk 19), on alkoholijoove A.M tuvastatud 09.09.2013 kell 07.56 indikaatorvahendiga AlcoQuant nr.A104533 (näit 0,50 mg/l) ja tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest nr.ARBK-0027 (lõplik näit 0,56 mg/l). Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul taotlusi ja märkusi ei olnud, ta on tulemusega nõustunud ja seda kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtule esitatud kaebuses ja maakohtu istungil selle kohta, et ta pani väärteo toime, on tõendatud, et A.M juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholipiirmäära. Alkoholijoove on käesolevas väärteoasjas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et A.M-i on põhjendatult karistatud
lg.2 järgi, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 153 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist. Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv keskmises määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud A.M-i süü
lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskematest liiklusalastest väärtegudest. Tegemist on selgelt vastutustundetu teoga, mille tagajärjeks on reaalne oht liikluses. Alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,56 mg on selline seisund, kus isik ei ole ilmselgelt suuteline 4 tajuma liikluskeskkonda reaalselt ning reageerima võimalikele olukordadele koheselt ja adekvaatselt. Tegemist on tahtlikult toimepandud väärteoga. Peamiseks raskete liiklusõnnetuste põhjuseks on just juhtide poolt alkoholi mõju all sõiduki juhtimine. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas alust ei ole. Rahatrahvi suuruse osas loobus kaebusest ka menetlusalune isik maakohtu istungil. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.
lg.3 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule
Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Kaebuse esitajal tuvastatud alkoholi piirmäär oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus kaebuse esitaja autot juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Küll aga leiab maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses õigesti märkinud lisakaristuse kohaldamise aluse. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et lisakaristus A.M-ile on kohaldatud
lg.3 p.2 alusel.
lg.3 p.2 näeb ette lisakaristuse kohaldamise kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem sama süüteo eest karistatud. Antud asjaolu ei nähtu ka kohtuvälise menetleja vaidlustatavast otsusest ning kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas maakohtu istungil, et varasemad karistused menetlusalusel isikul puuduvad. Eeltoodu alusel ei ole lisakaristuse kohaldamine
lg.3 p.2 alusel õige ja lisakaristus tuleb määrata
Kohtuväline menetleja on lisakaristuse A.M-ile määranud tähtajaga 3 kuud. Tegemist on minimaalse tähtajaga. Maakohus leiab, et seda tähtaega on võimalik lühendada. Asja materjalide kohaselt töötab kaebuse esitaja kutselise autojuhina, tema ülalpidamisel on alaealine laps ja tal on panga ees kohustusi. Maakohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et lisakaristuse kohaldamine tähtajaga 3 kuud võib kaasa tuua töökoha kaotuse, mis ei mõjuta üksnes kaebuse esitajat. Maakohus leiab, et nii põhi- kui lisakaristuse määramine ei tohi muutuda karistuseks iseenesest, mis toob kaasa olukorra järsu halvenemise mitte ainult kaebuse esitajal, vaid ka tema alaealisel lapsel. 5 Kuna maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on käesolevas väärteoasjas siiski põhjendatud, peab ta võimalikuks lühendada lisakaristuse tähtaega ja mõistab A.M-ile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 1 kuu. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus lisakaristuse määramise osas tühistada ja mõista A.M-ile
lg.3 p.1 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuud. A.M-i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.