Obsah (6)

§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57§ 68

4-12-5705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 10. november 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on K.B-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tl 6 on 10.11.2012 kell 06.35 K.B allutatud joobeseisundi tuvastamisele, K.B on protokollile alla kirjutanud, märkusi lisanud ei ole. Mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST nr ARAF0025, taatlustunnistuse nr TTRC-12/

1. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,73 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl
2. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis ütlusi, et varahommikul oli Vesiroosis, läks koju. Vaatas, * on üksinda kodus, * ei olnud, läks endast välja ja võttis auto ning läks * otsima. Enne juhtima asumist oli alkoholi tarvitanud. Sai aru, et on joobes, teab, et joobes ei tohi mootorsõidukit juhtida. Ja siiski asus rooli. On ka eelnevalt sarnase väärteotoimepanemise eest karistatud. Siis oli karistuseks rahatrahv üle 500 euro. See trahv on tasutud. Eelmise korra peale ei mõelnud kui autorooli istus. Kui esimese karistuse kätte sai, siis ikka mõtles selle peale. Kui nüüd rooli istus, siis ei mõelnud, oli nii endast väljas. Läks otsima kus * on. Kahetseb oma tegu. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist K.B poolt. Kohus leiab, et K.B pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. K.B on oma ütlustes selgitanud, et tuli öösel baarist, oli alkoholi tarvitanud ja sai aru, et on joobes. Sellest hoolimata istus autorooli, kuigi teadis, et sellises seisundid ei tohi autot juhtida, ja asus mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K.B on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et K.B rikkus LS § 69 lg 5 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. 4-12-5705 Karistus Vastavalt toimepandule tuleb K.B ka karistada. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti, kui ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K.B puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et K.B süü on suur sest alkoholipiirmäära ületamine oli peaaegu ülemmäära lähedane, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on K.B tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 13-14 on karistusregistri teatis K.B kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on K.B karistatud Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012 otsusega väärteoasjas Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 512 eurot. Eelnev näitab, et K.B on vähem kui aasta tagasi toime pannud täpselt sama väärteo – ta on juhtinud mootorsõidukit seisundis , kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi lubatust rohkem. Tookord on teda karistatud rahatrahviga, mille ta on ka tasunud. K.B andis ise kohtuistungil ütlusi, et kui trahvi sai, siis see pani ta küll mõtlema, kuid taas alkoholijoobes rooli istumisel see eelnev karistus meelde ei tulnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud näitab, et K.B ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma kohaldades tema suhtes kergemat karistusliiki, vaid eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. K.B on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus määras, mis on LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt ülempiiri lähedane. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal. Kohus leiab, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele olukordadele reageerimise võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse ohtu ka kaasliiklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes juhtimise puhul olulisel kohal. Võttes kokku kõik

§ 56

lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et K.B tuleb toimepandud süüteo eest karistada arestiga, sest kergemate karistusliikidega, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et kuigi karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik aresti mõistmine, ei pea see arest olema ülemäära pikk. K.B ei ole ennem karistatud arestiga ja seetõttu leiab kohus, et mõistes aresti (mis on seotud isikult vabaduse võtmisega) alla keskmise määra, täidab selline karistus karistuse eesmärgi. Tl 11-12 on K.B kinnipidamise protokoll. Sellest nähtub, et K.B on VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel 10.11.2012 kell 05.25 kinni peetud. VTMS § 205 lg 1 sätestab, et kui süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisel pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. VTMS § 44 lg 3, 205 lg 1,

§ 68lg 2 alusel tuleb karistuse kandmise aja alguseks lugeda K.B kinnipidamine.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. 4-12-5705 Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 44 lg 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109,110,111, 199 lg 3, LS §§ 69 lg 5, 224 lg 2,

§§ 56lg 1, 68 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik