KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.september 2013.a Rapla Kohtuistungi aeg 11.september 2013.a Kriminaalasja number 1-13-8049 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Liia Piirisalu Kriminaalasi ja menetluse liik L.R-i süüdistusasi KarS § 424 kokkuleppemenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav L.R, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, ilma kindla tegevuslata, keskharidusega, kriminaalkorras karistamata, perekonnaseisult lahutatud, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxx k. vandeadvokaat Eve Jundas Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid järgi KrMS §§ 248 lg 1 p 5, 256-1, 256-5 lg. 1 p. 2 ja lg. 2; 315, 318 lg 3 p 4 ning 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.R kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kolm
(3)kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 10.-11.septembrini lugeda kaks
(2)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jääb kaks
(2)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva. KarS § 69 lg. 1 kohaselt asendada vangistus ühesaja seitsmekümne kuue
(176)tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähajaks määrata üks
(1)aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on L.R kohustatud täitma KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu eest 24 eurot. Välja mõista L.R-ilt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 120 eurot kaitsja tasu hüvituseks. Summad tuleb tasuda ositi kaheteist kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. 20 eurot kuus sundraha ja 10 eurot kaitsja tasu. Summasid saab tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-138049. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada viieteistkümne
(15)päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast maakohtu kaudu apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni saab esitada kriminaalmenetluse normide rikkumise peale ja juhtudel, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui seadus ei näe süüks arvatud kuriteo eest ette kokku lepitud karistust. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse ja kokkuleppe sisu L.R-ist süüdistatakse selles, et ta 10.seotembril 2013.a kella 10.29 paiku juhtis Rapla maakonnas Juuru alevikus Tallinna maanteel maja nr. 27 juures sõiduautot Volkswagen registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis- tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,90 milligrammi alkoholi. L.R-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava, tema kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks KarS § 424 järgi ette nähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kolm
(3)kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega on kaks päeva kantud. Kokkuleppe kohaselt asendatakse vangistus üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on üks
(1)aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on süüdistatava tõeline tahe ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seepärast tuleb teha vastavalt kokkuleppele süüdimõistev otsus. Indrek Saar Kohtunik