lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 alusel paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokooseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohus leiab, et K.A pani teo toime hooletusest, sest kontrolljoone ületamisel ei teadnud ta selle asjaolu esinemisel. Samas kohtuvälise menetleja vastusest lk 15 nähtub, et xxx on navigeerimiseks rasked kohad märgistatud punase värvi kergete poidega ja antud kohal olid kerged poid paigaldatud selliselt, et paadiga liiklejail oleks selgelt nähtav, kus nad asuvad. Järelikult, kui menetlusalune isik oleks tähelepanelikum ja kohusetundlikum, oleks tal võimalus kontrolljoone sanktsioneerimata ületamist ette näha. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku K.A poolt toime pandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik K.A on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Riigipiiri seaduse § 17-2 järgi kvalifitseeritava väärteo. K.A-le on karistusena määratud 35 trahviühikut summas 140 eurot,, mis on sanktsiooni keskmisest määrast - 100 trahviühikut 400 eurot oluliselt kergem, isegi alla poole keskmisest määrast. Kohtupraktika kohaselt lähtutakse karistuse määramisel ja mõistmisel ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana, võttes arvesse ka süü suurust ( vt RKKKo lahend 3 -1-1-58-13). Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse alla sanktsiooni keskmise määra.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku § 56 sätestatud 5 nõudeid, muuhulgas karistust kergendavaid asjaolusid, raskusastet, tahtluse puudumist ja isikut. ka rikkumise Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü toimepandust on alla keskmise määra. Süü suurusele osutab kahtlemata mõju asjaolu, et tegu on toime pandud ettevaatamatuse kerges vormis hooletusest, samuti ka see, et saades oma rikkumisest aru, võttis isik tarvitusele meetmed rikkumise lõpetamiseks – kohe suundus Eesti Vabariigi poolele. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest lk 18, on menetlusalune isik väärteokorras karistatud 1 korral, raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Rahatrahv ei ole tasutud. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule K.A-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses summas 140 eurot, on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. KOHTU MEE™ED K.A kaebus tuleb jätta rahuldamata ja temasuhtes kohtuvälise menetleja piirivalvur Taavi Ontoni poolt tehtud 27.07.2013 otsus väärteoasjas 2403,13,000204 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.