lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
järgi on kassatsiooni alused: • materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (
toodud alused); • väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 29.10.2013 otsusega karistati N.T Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 800.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selles, et N.T 04.03.2013.2013 kella 08:40 ajal Peterburi tee 111, Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 25 mg. Sellises seisundis autot juhtides rikkus N.T LS § 69 lg 5 nõudeid. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud vastutust raskendavaid asjaolusid, vastutust kergendava asjaoluna arvestas kahetsust ning leidis, et kaebaja süü on tõendatud. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 03.11.2013 milles märkis, et soovib vaidlustada eelmärgitud otsuse. Kaebaja selgitab kaebuses, et juhtimisõigus on temale tööga seoses vajalik ja ta on pere ainuke töötaja. Naine on lapsega kodus. Palub lisakaristus tühistada. 2 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, kohtuistungi protokollimist ei taotlenud ja selgitas, et jääb esitatud kaebuse juurde ja palub tühistada otsus lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuivõrd tal on juhilube tööga seoses vaja. Transporti vajan ka elukoha tõttu väljaspool linna, hommikune bussiaeg veel sobib, kuid õhtused mitte. Bussiliiklus on väga hõre. Abikaasal juhilube ei ole. Hommikuti viin ka 4- aastast last lasteaeda, õhtuti toob liinibussiga lapse koju abikaasa. Hommikuti on tal last väga raske bussiga viia, sest buss tuleb kohe peatusest tagasi ja ta ei pruugi sellele jõuda. Töökohas liigun kas üksi või paarilisega. Kuna kõikidel töödel ei ole kahte töölist vaja, siis ei ole kliendid kahe eest nõus ka maksma, mistõttu tuleb üksi käia. Seetõttu vajan lube ka töökoha säilitamiseks. Mulle ei ole pakkuda ka teist tööd, mis ei eelda juhilubade olemasolu. Eelmisel õhtul tarvitas alkoholi, s.o 3-4 õlut, kuna enesetunne oli eelnevast sõbra sünnipäevast kehva. Kinnipidamisest üle- eelmisel päeval tarvitasin suures koguses alkoholi, ei oska öelda kui palju. Enne sõidu alustamist ma ise ei kontrollinud oma seisu, sest alkomeetrit mul ei ole. Enesetunne oli kehva, kuid ma eeldasin, et olen kaine ja jääke ei ole. Sõitsin tööle. Veebruaris määratud väärteokaristus on tasutud. Paar aastat tagasi karistati mind ka joobes juhtimise eest väärteokorras, kuid see karistus tühistati seaduse muutumise tõttu. Alkoholi tarvitan sõltuvalt päevadest, mõned korrad nädalas. Tööl käin talvisel ajal vähem, kuid suvisel ajal olen kõik päevad tööl. Kohtuvaidlustes kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei taotlenud ja leidis, et N.T on toime pannud temale inkrimineeritava teo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kaebus on alusetu. Kohtuväline menetleja on järginud kõiki KarS § 56 lg 1 nõudeid, arvestatud on teoga, mis on tahtlik, ohtlik ja lähtudes teo ohtlikkusest ning karistuse üld- ja eripreventiivsetest on lisakaristus põhjendatud. Eripreventiivsed eesmärgi on täidetud, st isik on varem karistatud, üldpreventiivse eesmärgi kohta on ka Riigikohus öelnud, et kui ühe väärteo toimepanemine muutub väga massiliseks, siis tuleb kohaldada lisakaristust. Alkoholitarvitatuna rooli istumine on muutunud väga massiliseks, siin ei saa teistmoodi. See, et isik töötab on tore, kuid ei ole lisakaristuse tühistamise aluseks, see ei ole erandlik asjaolu. Enamus inimesi käib tööl, sellisel juhul oleks juhtimisõiguse äravõtmine mõeldamatu bussijuhtidelt jne. Eesmärk on, et isik neid tegusid toime ei paneks. Isik tuleb vastavalt teole liiklusest kõrvaldada. Palub kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et N.T juhtis ülalmärgitud ajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis. Vaidlustatud on määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Väärteoasja nr 230213003015 väärteoprotokollist nr AB 1346141 nähtub, et 04.03.2013 kell 08.40 Tallinnas Peterburi tee 111 maja juures liikudes Mustakivi tee suunas, juhtis Raini N.T, isikukood XXX, mootorsõidukit, s.o sõiduautot Audi 100 Avant riikliku registreerimisnumbriga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 25 mg. Selliselt rikkus N.T LS § 69 lg 5 ja pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo. Menetlusalune isik on protokolli kandnud, et ta kahetseb. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et joobeseisund tuvastati taadeldud tõendusliku alkomeetriga ning lubem oli 0. 30 mg/l, laiendmääramatus 0, 05 mg/l kohta, lõplik tulem 0, 25 mg/l kohta. Menetlusalune isik on enda ülekuulamises kinnitanud, et tarbis 3 eelmisel õhtul mõned õlled ega saanud hommikul aru, et joobes oleks. Tunnistaja Margit Männik kinnitab oma ütlustes, et 04.03.2013 kell 08.40 Peterburi tee 111 maja juures Tallinnas peatas tema politseioperatsiooni käigus auto Audi 100 Avant, riikliku registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki juhiks oli N.T, kes indikaatorvahendiga puhus näiduks 0, 16 mg/L kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et N.T kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Vastavalt LS § 69 lg 5 ei tohi mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0, 10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lõige 2 sätestab karistusena mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0, 25 kuni 0, 74 milligrammi, kas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on N.T toime pannud LS § 69 lg 5 sätestatud rikkumise ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alla keskmäära, kuivõrd isikul tuvastatud joove 0, 25 mg/l kohta. Kohtuvälise menetluse jooksul kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning kohus nõustub sellega. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajat varasemalt karistatud LS rikkumiste alusel väärtegude toimepanemise eest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades kaebuse esitaja süü on alla keskmäära, kergendava asjaolu esinemist, ühte kehtivat väärteokaristust LS rikkumise eest, juhilubade vajalikkust seoses töö ja pere ülalpidamisega, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole proportsionaalne kaebaja süü suuruse, isiku ja toimepandud teoga. Kohus nõustub, et massiliselt toimepandavatesse õigusrikkumistesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Kohus nõustub sellega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, selles seisundis seab juht ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kuid kohus leiab, et nimetatu väljendubki eelkõige kaebuse esitajale määratud põhikaristuses. Vaatamata isiku andmetele, karistust kergendavate asjaolude esinemisele ja LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise sanktsiooni keskmäärast alla väärteo toimepanemisele, on isikut karistatud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole õigesti rakendanud karistuse kohaldamise põhimõtteid ning määratud karistus, s.o rahatrahv 200 trahviühikut ei ole proportsionaalne kaebaja süü suurusega, tema poolt toime pandud teo ja tema isikuga. Antud juhul on kaebaja süü keskmisest määrast madalam, tal on üks kehtiv karistus väärteo rikkumise eest, ta kahetseb tegu, seega on ülekaalus karistust kergendavad asjaolud ning puudub alus karistuse määramiseks sanktsiooni keskmäärast kõrgemal. Kohus nõustub, et alkoholijoobes autojuhtimine on enamohtlik väärtegu, kuid see üksi ei anna alust määrata 4 raskemat karistust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 sätestatud asjaoludega. Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistuse määraks 130 trahviühikut, s.o 520.- eurot. Kuid, arvestades isikule määratud rahatrahvi suurust, võimalust, et juhilubadest ilmajäämise ajaperioodil puudub isikul stabiilne sissetulek, leiab kohus, et on mõistlik rahatrahvi tasumise ajatamine kümnele kuule, s.o vähemalt 52.- eurot kuus. Samuti leiab kohus, et karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning arvestades siinjuures ka õiguskorra tagamise huvisid, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäära on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara. N.T enda selgitustest nähtuvalt on temal harjumus tarvitada alkoholi mõned korrad nädalas. Käesoleval juhul oli tal tuvastatud joove, kuid tema väidab, et ei saanud sellest aru, seega ei anna isik endale adekvaatselt aru enda joobeseisundist ega sellises seisundis rooli istumise tagajärgedest. Arvestades alkoholitarvitamise tihedust on selle võrra ka suurem oht, sõites igapäevaselt autoga, uus rikkumine joobeseisundis toimepanna, mistõttu leiab kohus, et N.T tuleb liiklusest eemaldada. Samuti leiab kohus, et isikut, keda ei ole varasemalt samasisulise väärteo eest süüdi mõistetud, on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele ka lisakaristuse miinimummääras kohaldamisega, nagu kohtuväline menetleja seda teinud on. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebuse esitaja on varasemalt väärteokorras karistatud ning kohus leiab, et töötamine töökohal, kus ta vajab juhilube, ei ole selle õigustuseks ega põhuseks kaebajale load alles jätta. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolud nagu majanduslik toimetulek, töötamine ja pereelu korraldamine olid kaebuse esitajale ka varem teada ega takistanud teda õiguskorda rikkumast. Kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on tahtlik ning olles eelnevalt mitme päeva vältel alkoholi tarvitanud ning seejärel joovet kontrollimata rooli istudes, on kaebuse esitaja oma suhtumiselt liiklusnõuetesse liikluses ka jätkuvalt ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistuse kohaldamisena oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub alus vaidlustatud otsuse täies mahus tühistamiseks, kuid kohus muudab karistust, vähendades põhikaristust ja andes võimaluse karistuse tasumise ajatamiseks, kuid säilitades määratud lisakaristuse miinimummääras ehk kolmeks kuuks. Kristina Väliste 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.