← Eesti

1-12-6226/37

Obsah (4)§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6226 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlu

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

  1. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.R kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebus rahuldamata.
  2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valdma ja Partnerid Advokaadibüroo kaudu 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt T.R-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.R-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.

  1. T.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.R 1-12-6226 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. T.R mõisteti Viru Maakohtu 18.09.2012 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 aastat 3 kuud vangitust.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning Kar

S § 68 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, misjärel kuulus kandmisele 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. 1.

  1. Karistuse kandmise algus on 21.04.2012 ja lõpp 19.10.
  2. Viru Maakohtu 27.02.2013 määrusega jäeti T.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
  3. Maakohus leidis, et T.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole praegu põhjendatud. 3.
  4. Maakohus võttis arvesse, et T.R on kriminaalkorras karistatud 10 korda, sh 5 korda analoogiliste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vaatamata varasemale karistusele ei asunud T.R paranemise teele ning pani taas toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohus leidis, et T.R varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Maakohtu määruse kohaselt on T.R uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks ka varasem alkoholi tarvitamine. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohtu hinnangul saaks T.R ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  5. T.R kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja T.R vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
  6. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Kaitsja viitab vangla iseloomustusele, mille kohaselt on T.R uute kuritegude toimepanemise riske hinnatud madalalt ning märgib, et kohus on vabastanud ennetähtaegselt isikuid, kelle puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge. Kaitsja hinnangul ei ennusta süüdimõistetu minevik tulevikku ette ning kuriteo toimepanemise tõenäosus ei pruugi realiseeruda. Kaitsja märgib, et T.R vend on valmis T.R vanglast vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Määruskaebuse kohaselt on pärast viimast toimepandud kuritegu T.R-ilt konfiskeeritud sõiduk kuriteo toimepanemise vahendina. Seetõttu on ebatõenäoline, et T.R hakkab vabanedes toime panema uusi analoogilisi kuritegusid. Kaitsja hinnangul on oluline ka asjaolu, et nii vanglaametnikud, kriminaalhooldaja kui ka prokurör on toetanud T.R vanglast ennetähtaegset vabastamist. 4.
  7. Kaitsja leiab, et on põhjendatud vangistusest põhiõigusi vähem-intensiivsemalt riivavate alternatiivide kohaldamine. Määrusekaebuse kohaselt on Eesti karistuspoliitika liiga karm -2- ning justiitsminister on viidanud vajadusele Eestis vangide arvu vähendada, seega kujutaks T.R vabastamine endast normaalse karistuspoliitika teostamist. Vastus määruskaebusele
  8. Ringkonnakohus tegi 14.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 21.03.
  9. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et T.R vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on T.R tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda T.R kaitsja määruskaebus asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja T.R tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta T.R enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema eelnevale korduvalt kriminaalkorras karistatusele, järjepidevale joobes juhtimiste toimepanemisele ja eelnevast elukäigust tulenevatele riskidele samalaadsete kuritegude kordumiseks, on põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus oleks pidanud lähtuma vangla poolt väljaarvutatud madalatest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsentidest ning järeldama, et T.R puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et menetlusosaliste arvamused ei ole kohtule lõplikult siduvad ning ringkonnakohus leiab samuti, et T.R 10 korral kriminaalkorras karistatus, sh viimased 4 korral KarS § 424 järgi joobes juhtimise eest ja neist viimase kohtuotsuse kohaselt koguni 4 erinevas episoodis, näitab seda, et mõistetud karistused ei ole seni T.R-ile mõju avaldanud ning süüdimõistetu puhul esineb suur risk samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus T.R kuritegude toimepanemise riskiteguritena õigesti käsitlenud alkoholi tarvitamist ning leidnud T.R eelnevat elukäiku arvesse võttes, et karistuseesmärkide saavutamiseks on oluline vangistuse edasikandmine. 7.
  12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et sõiduauto konfiskeerimine maandab piisavalt T.R joobes juhtimise toimepanemise riske ning süüdimõistetu tuleks ennetähtaegselt vabastada ka seetõttu, et tuleks eelistada põhiõigusi vähem riivavat meedet ja lähtuda eesmärgist vangide arvu vähendada. Kuna joobes juhtimine võib aset leida ka lähedaste või tuttavate sõidukeid kasutades, ei maanda sõiduki puudumine piisavalt vastavate uute kuritegude toimepanemise riske. Ringkonnakohtu hinnangul on praegu vaid vangistuse tingimused need, mis suudavad avaldava T.R-ile mõju senise riskiva ja hoolimatu elustiili muutmiseks ning hoiavad ära ohtlike ja raskeid tagajärgi kaasa tuua võivate uute joobes juhtimiste toimepanemise.
  13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.R tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  14. T.R kaitsja vandeadvokaat T. Liiva on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt T.R-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 pooltundi, põhjendatud ning kaitsjatasuna taotletud -3- summa 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat T. Liivale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsjatasu summas 38,40 eurot, sh käibemaks 6,40 eurot, T.R-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes

§ 187lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu välja T.R-ilt.

Paavo Randma Aarne Sarjas -4- Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.