4-13-1058/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-1058 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrused kaebetähtaja ennistamata jätmisest, kaebuse läbivaatamata jätmisest ja tagastamisest P.V-le Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.V määruskaebus RESOLUTSIOON 1 Juhindudes V™S § 194 jätta jätta Viru Maakohtu 5 märtsi 2013 määrused muutmata ning menetlusaluse isiku P.V määruskaebus rahuldamata.
3. V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik H.L. tegi 17.01.2013 otsuse P.V karistamises Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel. P.V karistati rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o summas 412 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes LS § 15 lg 1 p 2 rikkumine selles, et P.V 24.12.2012, kella 12:24 ajal juhtis Sonda vallas, Ida-Viru maakonnas, Sämi-Sonda-Kiviõli mnt 16 km sõidukit kiirusega 102+/-7 km/h, kuigi lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega ületas P.V lubatud kiirust mitte vähem kui 45 km/h.
5. 25.02.2013 laekus Viru Maakohtule P.V taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks väärteoasjas 2402,12,
6. Viru Maakohus jättis taotluse oma 05.03.2013 määrusega rahuldamata. Samal päeval tegi maakohus veel teisegi määruse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale, viidates V™S § 118 lg 2 p-s 1 sätestatule. Esimese astme kohtumääruste sisu
7. Maakohus märkis, et väärteoprotokollist nr 201212241235214688, mis koostati 24.12.2012 ja mille kaebaja sai samal päeval isiklikult allkirja vastu kätte, nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 23.01.
8. Järelikult oli kaebuse esitamise viimane päev 07.02.
9. Selle ajavahemiku kestel, (23.01.2013- 07.02.2013), kaebust ei esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 08.02.
10. P.V kaebuse esitamise tähtaeg on seega mööda lastud. 3.1 P.V taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuues põhjuseks, et tegi 29.01.2013 politseile e-posti teel taotluse väärteotoimiku materjalide väljastamiseks. 08.02.2013 vastati, et tema taotlust ei rahuldatud, kuna taotlus ei olnud allkirjastatud. Vastuse sai ta kätte alles siis, kui väärteo otsuse peale esitatav kaebetähtaeg oli möödunud. Samas teatab kaebuse esitaja, et oli vahepeal tööasjus Rootsis ning kuna tal puuduvad juriidilised teadmised, pöördus ta kaebuse koostamiseks tuttava poole. 3.2 Maakohus, juhindudes V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 ning Riigikohtu praktikast, leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis viitega lahendile nr 3-1-1-77-98, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Maakohus leidis, et kaebajal ei esinenud ühtki mõjuva põhjusena mõistetavat asjaolu. P.V oli teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest ja tulevase lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse kuupäevast. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt märgitud, et lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 23.01.
11. Samas on märgitud, et isikul on õigus alates väärteoprotokolli kättesaamisest esitada vastulause ja tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul. Lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast ja otsus pööratakse täitmisele 10 päeva jooksul alates selle jõustumisest (V™S § 69 lg 6). Seega puudus menetlusalusel isikul õiguspärane ootus, et tähtaegade möödalaskmisel, kas isiku äraoleku puhul või väärteotoimikuga tutvumata jäämisel, ennistatakse möödalastud tähtaeg kohtumäärusega. 3.3 Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kaebuses ei ole toodud ühtki tõsiseltvõetavat selgitust, miks ei saanud P.V esitada kaebust tähtaegselt ajavahemikus 23.01.2013-07.02.
12. Taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.
13. Samal päeval tehtud teise määrusega jättis maakohus P.V kaebuse läbi vaatamata ning tagastas kaebuse, viidates seejuures asjaolule, et maakohtunik jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. Määruskaebuse esitaja taotleb tühistada maakohtu määrus ja lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ebaõigetele faktidele tuginedes. Ta märgib, et taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna ei saanud õigel ajal kaebust esitada temast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja lisab, et ei nõustu otsusega osas, mille kohaselt tal on „7 kehtivad õigusrikkumist, millest 4 puhul on tegemist lubatud sõidukiiruse ületamisega, s.t isik paneb samalaadseid rikkumisi toime süstemaatiliselt.“ Määruskaebuse esitaja helistas PPA-le, kes soovitas teha kirjaliku taotluse. P.V tegigi taotluse ja palus endale väljastada väärteotoimiku materjalid, veendumaks, kas otsus on tehtud objektiivselt ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Väärteotoimiku väljavõtet talle ei esitatud. Taotluse esitamisest (29.01.2013) 10 päeva pärast saatis PPA talle teate, et taotluse allkirjastamata jätmise tõttu toimikut ei väljastata. Kiri saadeti 08.02.2013, s.o päev pärast kaebuse esitamise tähtaega. P.V oli Eestist eemal ja tegi kohe pärast saabumist kaebuse, kus palus kaebetähtaja ennistamist, kuna ei saanud päringutele õigeaegset vastust. Kaebuse esitaja leiab, et mõjuvaks põhjuseks ongi asjaolu, et tema suhtes on tehtud ebaõiglane otsus ning tal puudub võimalus seda kontrollida ning endast sõltumatutel asjaoludel ei ole ta senimaani saanud infot oma rikkumiste kohta. 2 Kaebuse esitaja on välja toonud ka etteheited karistusregistri andemete õigsusele ja lisanud ka maakohtule esitatud kaebuse koopia. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruste tühistamiseks alus puudub. Vastavalt V™S § 199 lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (V™S § 114 lg 4). Tulenevalt V™S § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab menetleja hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTK 3-21-40-11, p 16). Käesoleval juhul maakohus tähtaega ei ennistanud, kuivõrd leidis, et kaebuses ei ole välja toodud ühtki tõsiseltvõetavat selgitust, miks P.V ei saanud kaebust tähtaegselt ajavahemikus 23.01.2013-07.02.2013 esitada. Kohus leidis, et menetlusalusel isikul puudub õiguspärane ootus, et tähtaegade möödalaskmisel, kas isiku äraoleku puhul või väärteotoimikuga tutvumata jäämisel, ennistatakse möödalastud tähtaeg kohtumäärusega. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega. Käesoleval juhul nähtub kaebuse sisust, et P.V soovis vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust talle mõistetud karistuse osas ja kontrollimaks, kas tema suhtes on tehtud ebaõiglane otsus, taotles ta väärteotoimiku väljastamist. Väidetavalt ei väljastatud talle toimikut, kuna taotlusel puudus allkiri. Sellest teavitati teda aga siis, kui kaebetähtaeg oli juba möödunud. Ringkonnakohus leiab, et P.V väidet võib pidada küsitavaks, kuivõrd kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata ning menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Nii või teisiti ei peatanud taotluse esitamine kaebetähtaja kulgemist ja asjaolu, et P.V-le vastati väidetavalt hiljem kui saabus tema kaebuse esitamise tähtaeg, ei takistanud tal kaebuse tähtaegset esitamist maakohtule. Kahtlused tema suhtes tehtud ebaõiglase otsuse kohta saanuks P.V esitada ka maakohtule esitatud kaebuses – seega puudus tal objektiivne põhjus tähtaja möödalaskmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus P.V taotluse maakohtu määruste tühistamiseks rahuldamata. Maarika Kuusk Kohtunik 3 4